Kui inimene plaane teeb...

..siis jumalad tavaliselt naeravad. Nii ka seekord. Reede õhtul pakkisin asju kindlas teadmises, et laupäeval ootab ees Rahmeldaja aia (ja tema enda loomulikult) külastamine ja Järvselja taimevalikuga tutvumine, veidi hiljem kallite-kallite sõprade sünnipäevapidu. Pühapäevane päev oleks toonud lisaks Tartu Botaanikaiale tutvumise Lõunalohu, Saunamäe ja teiste põnevate paikadega - teadagi kus.

Aga võta näpust! Kui olin laste riided ära pakkinud ja enda omadega lõpusirgel, helises telefon. Tuulerõuged lõunaosariikides! Mõtlesin veidi veel minekule sest tuulerõuged on ju ometi haigus, mis tuleks lapseeas läbi põdeda aga samas olen ma liiga pehmo, et seda tõbe lastele kusagilt toomas käia nagu osad mammad kuuldavasti teevad. Aga mis siis kui haigus kulgeb raskelt? Kuidas ma ennast tunnen kui tean, et olen oma lapsed ise sellesse olukorda pannud? Jääb ära. Küll nad oma täpid ise lasteaiast kätte saavad.

Olin vist päris tujust ära moega sest järgmisena pakuti mulle välja Pärnu taimelaada külastus. Vähemalt ei pidanud asju lahti pakkima hakkama. Sõitsime ööseks Linda ja Kaisa vanaema juurde ja sealt hommikul edasi Pärnu poole.

Taimelaadal ei olnud mul sel aastal mingeid ostuplaane, läksin niisama piiluma. Kuna seal kauplevad suures osas lätlased-leedukad on kasvõi taimenimede ja kirjelduste lugemine naljakas. Jalutad ringi ja pugistad endamisi naeru suure kollase sildi ees "Õitsev sõnajalg!" juures pilt inkarvilleast.

Aga eks eesti müüjaid oli ikka ka! Ajasin paar sõna juttu Helga taimeaia ja Maie aia toredate perenaistega. Ja ei pääsenud ma sugugi päris tühjade kätega koju tulema nagu arvata võiski.

Kuna Pärnus sadas korralikku padukat, sai peale laadakülastust tükk aega ennast Kalamajakas soendatud, enne kui kodutee võis alata.

Koduaias polnud loomulikult peale väikese sabina midagi sadanud. Tüüpiline! Õhtul istutasin otsmikulambi valgel tomateid kasvuhoonesse. Maikuu, mis teha!

Öösel saabus õnneks siiski ka veidi suurem sadu. Taimed olid ennast hommikuks tänu sellele lausa silmnähtavalt kosutanud. Hommikune pilk aiale oli rõõmustav. Sirgunud oli loomulikult ka `muru`, mis minu aias on kõike muud kui uusasumite ökoloogiline kõrb.

Esiplaanil meelespea "muru" , taga kevad-nabaseemnik `Starry eyes`.

 Kõrvikpriimulaid on mul ainult üks. Katsusin tegelikult nende suhtes ka taimelaadal silmad lahti hoida aga ei jäänud midagi erilist silma. Nime ma oma kõrvikul ka ei tea.

Käes on tulbiaeg. Enamus mu aia tulpidest on nimetud, saadud rohevahetuse või õigemini sibulavahetuse teel. Ilusad sellest hoolimata!

`Dream Touch`

Tulipa clusiana `Peppermint Stick`

Tulpidest õitsevad alles pooled. Põhjapoolse peenra asukatel läheb veel aega ja hea ongi - õieilu jätkub nii kauemaks.