pühapäev, 15. veebruar 2015

Lipp lipi peal ja lapp lapi peal

Määbruar kestab. On kätte jõudnud see aeg aastast, kus minu ind käsitööd teha vaikselt raugema hakkab aga aias toimetamise isu pole veel kätte jõudnud.


Selletalvine haapsalu sall on kootud, tuleb veel see kõige tüütum üle koera saba ronimine ette võtta ja ta kokku õmmelda ning venitada. Savitoas valmib vaikselt lisa mu roosiserviisile




 Käsitöö vallas on üks asi, mida üritan alati vältida - see on õmblemine. Seetõttu oligi jõuluaegne nukuriiete õmblemine minu jaoks nii suur ettevõtmine ja ilma Märta abita poleks vist sellegagi toime tulnud. Seda enam imetlen aga teiste uhkeid töid. Ühe suure ja uhke töö tõin Lapibutiigist koju ka.



Sipsikud ronisid kohe uue teki peale poseerima, kohe näha et tütarlapsed



 Kaisal on alati hea meel kui õde parasjagu temaga tegeleda viitsib, siis on kilkamist terve ilm täis.

Nagu paljudel teistel lapsevanematel ketrab ka meie kodus lapse tungival soovil sageli Curly Stringsi laul "Kauges külas" ja kui väikeselt Lindalt küsiti, et kelleks sa saada tahad, vastas laps tõsimeeli, et "Pruuniks!" Ju siis jäi küsimus veidi arusaamatuks ja seostus hoopis lauluga.

Nüüd aga räägib Linda juba nädal aega, et tema hakkab suureks saades lennukit juhtima ja sõidab kaugele. Vanemad muidugi arvavad, et plaan on tore aga parem kui laps vanematest väga kaugele lendama ei hakka. Ehk on tulevikus Tallinn- Kärdla liinile pilooti vaja?
Posted by Neljandik at pühapäev, veebruar 15, 2015
Labels: ,

7 kommentaari:

  1. Rahutu rahmeldaja15. veebruar 2015, kell 18:44

    mis armsad :) aga õmblusmasinat kardan mina ka kui..., seda enam imetlen neid lapitöid, isegi kui ma õmblusmasinat ei kardaks, sellist kannatust mul pole. Ja su roosiserviis on puhas imeimeline ilu :D

    VastaKustuta
  2. MUHEDIK15. veebruar 2015, kell 19:42

    Nii armsad neiukesed, eriti hea on see viimane pilt.
    Õmblusmasin ei ole ka minu jaoks, mõne sirge joone ehk võlun välja, ei enamat.
    Ja savitööd pole isegi õnnestunud proovida. Saad endale uhke serviisi

    VastaKustuta
  3. Krissu16. veebruar 2015, kell 08:20

    Armsad hetked. Roosiserviis on väga kaunis, kuldsed käed! :)

    VastaKustuta
  4. Köögikata16. veebruar 2015, kell 12:35

    Oh mis armsad sipsikud (ja just see viimane pilt eriti)!
    Ma võin õmmelda küll, aga lapitekiks vajalikku filigraanset täpsust ja kannatust jääb väga tugevalt vajaka. Crazy quilt ja mõni väiksem ese selles tehnikas sobib mulle küll. ;)
    Su roosikeraamika on ka vahva. Ma lähen enda asju homme Kadaka juurde glasuurima. Jee, tuleb mõnus päev! Kahjuks mu seekordsetest asjadest kõige ägedam ja suurem oli kuivades lõhki läinud, aga pole hullu, ikka juhtub ju.
    No ja see koomiks on kümnesse!

    VastaKustuta
  5. isehakanud lillekasvataja17. veebruar 2015, kell 17:11

    Väga armsad lapsed!

    VastaKustuta
  6. Tsiil17. veebruar 2015, kell 18:49

    Vaatan, et oi, musiga roosid, nii tore idee ja siis vaatan, et lehed on, no aga kui teil on mõni eriti tore söömaaeg ja oivaline roog potis podisemas, siis võivad need lehed musiks ka muutuda. Vaataja südames :D

    Kõik tuleb ära proovida ja jäljed peale hullata, siis on asi kodustet.

    VastaKustuta
  7. Tistou19. veebruar 2015, kell 10:29

    Oi keraamika on tore. Ma viimati armusin Hiiumaa Kristi Kuurme sinistesse kannudesse-kaussidesse ja kohe pidin mõned ostma! :P

    VastaKustuta

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)