Kaisa tähtis päev oli 27. septembril. Ilm oli ilus ja päikesepaisteline, kuigi tuul külmavõitu. Aga sellest polnud midagi sest kõigil oli rõõmus meel ja hea üksteist üle tüki aja näha.
Külalisi oli palju - nii Kaisa lähemaid kui kaugemaid sugulasi aga ka sõpru ja naabreid. Mulle traditsioonid meeldivad, nagu ka see kui suguvõsa vahel rõõmsamatel puhkudel kokku saab kui matustel. Suuri sünnipäevi ju tänapäeval enam kombeks pidada pole.
Lindal oli toimuvale oma seletus. Vaatas natuke aega vaikselt ja tähendas siis Mammale: "Onu pani Kaisale vett pähe! Vesi jahutab! Siis Kaisal ei hakka palav!"
Kuna rõõmsas segaduses õnnestus Linda paks villane kampsun vanaema juurde maha jätta, siis nägi "suur õde" oma laenatud mantlis välja kui Hollywoodi ettekujutus väikesest orvukesest...
Pidu oli tore ja parajalt pikk - peategelane jõudis enne lõppu juba ära väsida. Vanemal õel oli poisse taga ajades seevastu lõbu laialt. Vahepeal käidi emalegi kurtmas, et "Linda püüdis poissi...poiss ei tahtnud tulla!"
Uhke kleidi kudus
Rees ja piltide autorid on Kaisa vanaisa Jaak ja vanaisa Jüri
oh kui armas, traditsioonid on toredad ja suguvõsad peaksidki saama kokku just rõõmsamatel puhkudel :) Kaisa on imearmas oma valges pitsikleidis ja väike Linda näeb välja vastapandamatu :) varsti tuleb ja kurdab, et näed poisid ajavad taga aga mina ei taha :D
VastaKustutaVäga lõbus reportaaz. Ning oh neid kauneid pitse - satse, tore oli kududa ja lapsel endalgi hiljem huvitav vaadata.
VastaKustutaPalju õnne peategelas(t)ele, kahju, et need armsakesed ise nii ilusat sündmust ja sitsi-satsi värki hiljem ei mäleta.
VastaKustutaLindakesele pikk pai, oli see temalegi ju ennenägemata sündmus.
Väga armsad pildid.:)
VastaKustuta