Alustada tuleb ilmselt sellest, et muude toredate kingituste seas tõi jõuluvana meile sel aastal ka ühe nn. elamuskingituse ehk siis õhtusöögi kahele tai restoranis Krua. Tavapärasest erines see kingitus selle poolest, et kenasti kujundatud kinkekaart lubas meile õhtusööki pilkases pimeduses.
Pean tunnistama, et alguses suhtusin kingitusse kõhklevalt - ei ole ma kunagi pimedas toimetamist eriliselt nautinud ja noh, kellele ikka meeldiks kui teda mugavustsoonist välja üritatakse nügida.
Asendamatu naabritädi Krista Lindat lõbustama jäetud (suur aitäh talle veelkord!), asusime siis esmaspäeva õhtul päälinna poole teele. Pimeõhtusöögilisi oli kogunenud teisigi, täpsemalt öeldes ootas oma järjekorda restorani kitsukeses eesruumis nii 7-8 paari. Alustuseks tuli ette panna silmakatted ja lasta ennast paarikaupa õhtusöögiruumi talutada ja toolini juhatada. Kui kõik olid oma koha leidnud, lubati silmakatted eemaldada. Noh ikka selleks, et leida ennast....pilkasest pimedusest.
Ootamatul kombel ei olnudki aga pimeõhtusöögi kogemus veider või hirmutav - hoopis lõbus ja huvitav oli. Kujutage nüüd ise ette, mis juhtub kui panna kamp omavahel täiesti võõraid eestlasi pika laua taha istuma. Piinlik vaikus? Aga mis juhtub kui see kõik toimub pimedas?
Pimedusel on kummaliselt vabastav mõju, igal juhul läks suhtlemine kohe täie hooga käima. Oma osa oli sellel kindlasti ka õhtusöögile eelnenud tutvustusringis ja meid pimedas juhendanud Julial, äärmiselt positiivsel ja toredal õhtujuhil, kes paraku ka igapäevaselt pilkases pimeduses hakkama peab saama.
Ainsaks "nägijaks" ruumis oli niisiis ettekandja, kes meile sõjafilmides kohatud pimedas nägemise prillid ees toidud tõi. Aga söök ei olnudki selle kogemuse juures tähtis. Oli hoopis põnev uurida, millised toiduained on meile pimesi tuvastamiseks jagatud karbikestes. Kuidas tunda pilkases pimeduses ära jahu, kamapulber, rosmariin või roheline tee? Kuidas kallata endale pudelist vett ilma maha ajamata. Kas söömiseks oleks parem kasutada kahvlit või lusikat? Ja kuidas see asi küll välja näha võiks, mis ma just suhu pistsin? Kuidas aru saada, et Su taldrik on tühi? Ja loomulikult kuulata Julia kaasahaaravaid lugusid oma igapäevaelust, linnas ringi liikumisest, juhtkoertest, tööst ja kahe väikese lapse kasvatamisest.
Kui pärast kahe tunni möödumist vaikselt silmade valgusega harjutamiseks küünal lauale toodi, oli alguses keeruline aega ja ruumi tagasi jõuda. Ja eriti veider oli astuda restorani uksest välja tuledesäras linna. Igal juhul väärt kingitus ja huvitav kogemus - aitäh jõuluvanale meenutamast kui hea on elada valguses!
Jah, kui idamaade köögile mõelda, siis visualiseerub kohemaid huvitavaid meelepilte:)...pimedas sööks võibolla ka neid asju, mida muidu ehk ei sööks. Jääb ainult maitseelamus ja proteiinirikkate krõpsude jalgade arv ei mängi enam rolli.:) Kuidas sellega oli, ega vist neid piiripealseid toite ei pakutud siiski?
VastaKustutaToit oli ausalt öeldes isegi liiga turvaline ja keskpärane, hindeks kena kolm, mitte rohkem. Õnneks oli ülejäänud elamus olulisem :)
VastaKustutaKas teil mingi hetk olemine natuke kurvaks ei kiskunud? Julia rääkis sellest, kui mitmel rindel ta tegev on ja et selle kõige eest ei kogune talle isegi keskmist palka... Meil rahvas jäi mingi hetk väga vaikseks. Natuke imelik oli. Kahju ja piinlik ja ... mitmed tunded kokku. Keegi ei iitsatanudki enam. Julia siis ise ka märkas mingi hetk ja ütles, et läks vist natuke liiga kurvaks.
VastaKustutaKüll on kahju, et neid päris pimedaid inimesi väikese küünlaga nägijaiks teha ei saa
VastaKustutaOn jah kahju aga ei päris kurvaks õhtusöögi ajal ei kiskunud, ilmselt seetõttu, et Julia jutust kumas igalt poolt läbi see, et ta ise ennast väga õnnetuna ei tunne. Kurvaks kisub pigem siis kui nüüd pärast õhtusööki pikemalt selle peale mõelda. Ja palju asju, mis õhtusöögilauas välja tulid, olid sellised, mille peale igapäevaelus nägija ei tulegi. Näiteks küsiti Julialt, kas ta unenägusid näeb. Ja tuli välja, et kuna ta lapsena paari meetri kaugusele piiratult nägi, siis näeb ta unenägudes maailma samamoodi.
VastaKustutaHuvitav. Tõenäoliselt küsitakse temalt igal õhtusöögil suhteliselt samu küsimusi. Meil küsiti ka unenägude kohta.
VastaKustuta