Ongi aasta möödas ja pisikesest Lindast on kasvanud tegus ja toimekas üheaastane tüdruk. Üheaastane Linda on juba päris tore seltsiline. Jutustada mõistab ta pikalt ja huvitavalt, seda küll omal kombel, suurte inimeste keeles on ta siiani selgeks saanud vaid ühe sõna, milleks on "aitäh!" (Viisakas laps, kohe näha!)
Ka on Linda viimasel ajal hakanud tahtma rohkem emaga mängida kui omaette.
Lisaks vanale heale "tiigrimängule" (ema peab urisema ja Lindat mööda voodit taga ajama) on suurimaks lemmikuks saanud "telefonimäng" (ema peab mängult telefonis erinevate loomadega rääkima ja nende hääli järgi tegema).
Viimast mängu mängiti sünnipäeval isukalt ka onu Jaaniga, ainult et talle helistas millegipärast kogu aeg ainult elevant, kelle hääle tegemisega onu Jaan natuke jänni jäi... Linda aga on lõbusa mängu ootuses valmis lõputult kõigile külalistele telefonitoru pakkuma.
Kõndida oskab Linda veel ainult ema-isa abiga, omaette läheb käputamine kiiremini.
Sünnipäev oli Lindal pikk, külalisi käis terve nädalavahetuse jooksul. Kõige toredam oli muidugi, et Linda mõlemad vanaemad kohale said tulla. Ainukeseks miinuseks oli see, et ema sundis piduliku päeva puhul valget pidulikku kleiti kandma, mis nägi küll peen välja aga millega ei lubatud mitte midagi tõsiselt toredat teha nagu diivani taga roomamine või tuha sees tuulamine.
Tõesti viisakas tüdruk ja muidu ka tubli. Kolmandiku võrra vanem Oliver ei oska siiani aitäh öelda. Ilus kleit ka tähtpäeva puhul.
VastaKustuta