...ja pärast
Pildil on üks viimase aja suuremaid tegevusi, mille üle olen päris uhke. Üle tüki aja midagi suurt elamises korda saadud. Ja muidugi üks koht jälle juures, kuhu taimi istutada ja praeguste ilmadega loomulikult kasta, kasta ja veelkord kasta.
Kui varsti vihma ei tule on mul suurest kastekannu mäkke vedamisest oht naiskulturistiks muutuda. Või siis mitte. Sest teine viimase aja tegevus on tuulehaugi, või kohalikus kõnepruugis Tuulihaugi söömine - suitsutatult, võileivamäärdena, pirukana.... ohjeldamatult.
Nädalavahetusel meisterdasin kastmisele vahelduseks veidi polümeersavist- seekord veidi suvisemalt.
Appike! Aeda ei tunne enam äragi ju!
VastaKustutaJa selle parempoolse ehtega on nüüd sihuke lugu, et - ära Sa seda minu nähes kanna, muidu võib juhtuda, et söön need marjad sealt küljest ära;)
Uute terraspõldude ehitamine nõuab palju tööd ja energiat. Selle käigus liigutatakse ka suures
VastaKustutakoguses mulda ja seega mõjutab see tugevasti maastikku ja keskkonda üldiselt. Terrasid nõuavad palju hooldust ja hülgamise korral
võivad need erodeeruda. Peale selle asuvad need tihti kõrvalistes või juurdepääsmatutes
piirkondades, kust kvalifitseeritud töötajad ja
elanikud on üldiselt lahkunud.
hoiatus siis teile säästva põllumajanduse ja mulla kaitsmise infolehelt
VastaKustutaNo aga see ongi projekt, et välja selgitada terasspõldude rajamise majanduslikke, ökoloogilisi ning sotsiaalseid mõjusid Eesti väikeasula tingimustes. Ehk kukub kogu selle vaeva järel mõni doktorikraadki....
VastaKustuta