Sinna ja tagasi ehk reis teisele poole maakera

Nüüd mingem siit, veel koidu eel!
On udused külmad mäed me teel...

                       (J.R.R Tolkien "Kääbik")

     Olemegi jälle õnnelikult Eestis - ei saanud meid õnneks kätte ei maavärinad, tsunaamid ega mäekollid. Minu seljakoti omastasid tagasiteel küll salapärased jõud Araabia Ühendemiraatides aga nii pika reisi puhul on pagas küll viimane asi, mille pärast muretseda. Äkki kasvatab mu vana ja räsitud seljakott veel terrypratchetlikult jalad alla ja leiab tagasitee üles. Peaasi, et ise tervelt kodus :)


Pildike lennukiaknast - Omaani mäed:



  Reisi Uus-Meremaale, milleks James Cookil kulus aasta, tegime meie 3 päevaga. Marsruut siis järgmine: Tallinn-Riia-Istanbul-Abu Dhabi-Sydney-Auckland-Christchurch. Kokku õhus 26 tundi.

   Väidetavalt on Uus-Meremaa kõige kaugem koht, kuhu Eestist reisida saab.... kes seda täpselt teab, aga igavesti kaugel on teine küll! Aga tundub, et ka lendamisega võib harjuda. Isegi mina, kellel tavaliselt lennuki õhkutõusu/maandumise ajal pea ringi käib ja nina verd jookseb, ei eristanud lõpuks enam täpselt oleme me nüüd õhus või on tegemist erakordselt pika bussisõiduga :)

       Loomulikult tekitasime me oma eksootilise päritoluga lennujaamades parasjagu elevust. Võiks ju  arvata, et kogu selle eesti noorte väega, kes Austraalias töötab/matkab/ringi rändab, on eestlane näiteks Sydney lennujaamas igapäevane nähtus. Aga ei. Pidime iga lennu check in- i tehes arvestama lisatunniga, mille vältel letis olnud neiuke vabandavalt tahatuppa Internetti jooksis, et järele vaadata, kas selline riik nagu Eesti ikka tõesti eksisteerib. Lõpuks hakkas juba endalgi kahtlus tekkima...

Ja  SEDA REKLAAMI sai ikka uuesti ja uuesti tee peal meenutatud.