Tee peal vaatasime veel kolm varakevadist aeda üle ning vana paha Kesse, kes eelmisel aastal terve pinu alpitaimi istutamata jättis ja pottides üle talve hoidis, korjas ikka üht-teist näppu ka. Nii et kui mina Futu juures oma nodi autosse tõstma hakkasin, jäi kaasatulnud taimekoguste üle ainult ahastavalt pead vangutada. Terve tänase päeva ma siis istutasin ja istutasin ja siis veel natuke istutasin. Hea, et vähemalt see-ei-ole-peenar sügisel peenraks vormistatud sai.
Sellessamas toredas alpiaias tabas mind taas sinilillepalavik. Küll oli seal igasuguseid põnevaid roosasid, siniseid, lillasid toone, topeltõiega ja ilma tolmukatega sinililli. Futu juurde jõudes tegime ühe käigu tema sinilillemetsa ka aga midagi väga põnevat silma ei jäänud, niisama toredad eri siniste toonid ja üks roosakasvalge puhmas ka vahelduseks. Ja muidugi mõnus jalutuskäik kevadises metsas laulurästa viiside saatel.
Täna tegin istutamise vahel sinilillepalaviku leevendamiseks tiiru Märta aias. Küll tal on ilusad suured puhmad eri tooni sinililli. Osa nendest toredatest sinilollikestest tõi aeda juba Märta isa oma metsaskäikudelt.
Igal juhul tundub, et sinilillepalavik on nakkav. Ei läinud kaua, kui seadsimegi sammud sinilillemetsa, et Märta isa kunagised sinilille- salapaigad üle vaadata. Esimene salakoht oli roosade sinilillede mets. Roosat tooni sinililli oli siniste vahel palju, jalutasime ja imetlesime. Teises salapaigas olid aga hoopis huvitavad õied, pikkade õielehtedega - "nagu klaverimängija sõrmed", arvas Märta. Lisaks oli seal "sinilollikestel" õielehti 8-10, lõpuks leidsin lausa peaaegu, et topeltõielise vormi
Huvitav on see sinilillemaailm. Kasvõi mu oma aiaäärsed valged sinililled pole lihtsalt valged, vaid igaüks on isemoodi tooni ja õitega.
Tõeline sinilillepalavik!
Ma pole Soolätte tagustes ja Paganamaa metsades mitte kunagi teist värvi sinililli näinud kui ainult siniseid. Teil on seal mingi võlumets. Huvitav, mis yhes kohas yhe taime nii suuresti varieeruma paneb või sunnib, aga teises kohas jälle absoluutselt mitte.
VastaKustutaNeed Märta isa sinilillekohad tundusid täna mulle ka nagu võlumets. Väga suur varieeruvus just õielehtede arvus ja kujus.
KustutaSinilollikese nimi mulle ei meeldi ja teeb mind alati kurjaks, ta on taibukas ja hea, ainult et paljud seda ei aima ega tea. Kadedaks teeb see, et ma ei saa Aalujatega kaasa traalitud ja koos teiega vaalitud. Nii tahaks ju :)
VastaKustutaMis sa ikka kurjustad, kõik sõltub vaatenurgast. Minu jaoks tundub just tore ja armas hellitusnimi toredatele ja armsatele lilledele
KustutaJah, see sinine paljuõieleheline on tõeline leid. :)
VastaKustutaSee oli väga huvitav mets, peab tulevikus veel ekspeditsioone korraldama
KustutaHaa :) meil ka hooaeg avatud, käisime Järvseljal ja pärast põikasime minu lemmik sinilillemetsa.Siin ei ole küll topetõielisi, aga muid variatsioone palju. Tore, et meie metsades sinilled kasvavad. Pole küll kolmiklilled, aga ilusad oma lihtsuses ja värv on üle prahi, paistab kaugele :)
VastaKustutaTore muidugi ja just et neid nii palju erinevaid
KustutaSinilollike on tulnud andres Ehina luulest, minu jaoks vähemalt ja see oli nii tore luuletus, et jäi mulle alatiseks külge. Mis seal ikka pahandada. Õnnetult vara lahkunud TÜBA eelmine juht kutsus tobivääti tobuväädiks nt, ikka hellitusnimena :) Sinilillepalavik iseenesest võtab tuure aga mina ju metsa ei saa. Õnneks on sõpradel jalad all ja neid lillekesi on juba kenakesti kogunenud. Kui veel vaid puhmikud suuremaks kasvaks
VastaKustutaKüll nad kasvavad kui ei torgi, see neile eriti ei meeldi :)
KustutaHei! Beautiful pictures of spring. Anne
VastaKustutaThank you, we went to the local forest to find different colours of Hepatica nobilis, found many pink ones and one with many petals which I think could be called `Flore Pleno`.
Kustuta