Üldiselt on aias lugu kehvake. Ekstreemseid tingimusi ei jagu mitte ainult juulisse, see on meil suhteliselt tavapärane aga sel aastal on kogu kevad ja suvi olnud üks lõputu põuaga võitlemine. Kastmine võtab igal õhtul arvestatava aja ja mis seal salata, kui endal kaevu või tiiki pole ka väljamineku veearve näol. Sellekevadistest istutustest on ellu jäänud üksikud tugevad, enamus uusi istutusi on vaatamata kastmisele välja läinud. Eile reanimeerisin jaapani enelat ja täna avastasin, et naabri aias hakkavad sirelid närbuma, mis siis peenematest taimedest rääkida.
Õunapuud on lookas, isegi liiga
Kuumus meeldib roosidele, õitsemine on rikkalik ja aetakse üha uusi võrseid uute õiepungadega. Aga nagu ma mäletan lubasin ma rooside kaitseks ühe eraldi postituse teha, las nad siis praegu olla.
Kui kuivus välja arvata on aias tavaline juulikuine pusa, korratu, kaootiline ja kirju - täpselt nagu mulle meeldib. Ma olin kindlasti eelmises elus mustlane aga just selline mu aed on.
Üks erinevus siiski tavapärase juuliga - täna sain Tistoule lisaks liiliatele ja roosidele tutvustada õitsevaid hortensiaid ja varsti esimesi õisi avavaid siilkübaraid. Viimaseid jõllitasin ise ka hämmastunult, polnud tähelegi pannud, et nad omadega juba nii kaugel. Juuli keskel!
Täna avastasin, et mul on ikka hädasti vaja budleiat ehk liblikapõõsast, isegi koht sai välja valitud. Mõned aastad tagasi ebaõnnestus esimene katse teda kasvatada aga ega siis ühe korra järel saa alla anda. Seni on suurimad liblika ja mummimagnetid lavendel ja pskemi lauk.
Lisaks kuivale on jube kuum. meie kandis sündis hiljuti selle suve kuumarekord 32,4 kraadi. Mina istusin sel ajal õndsalt keraamikakeldris ja ei pistnud enne õhtust kastmisringi ninagi välja. Suvi on küll rohkem puuahjus põletatud keraamika aeg, lisaks asjalike asjade meisterdamisele tuleb vahel ka lustida.
See on hea kui on ka teisi hobisid, sest selleaastane aiategu on ikka üsna mokas isegi meil ja mis siilkübarad, kased kolletavad ju juba aga kui see viimane pilt ongi see tegemine lusti pärast, siis see on üks väga vinge lust igatahes :) meie pole vihma saanud aga ööseks tuli udu, asi seegi :D
VastaKustutaMeil oli paaritunnine vihmasabin ja võin vähemalt ehk kolm kastekannuringi vahele jätta kui seda õnnistust just juurde ei tule. Siilkübaratele meeldib see suvi väga ja roosidele ka. Mina olen kõigi budleiakatsetustega ebaõnnestunud (oli ehk viis neid), aga soovitaksin ikka seda tumedat öösinist, sellel poseerivad liblikad eriti kaunilt. Head budleiaõnne soovides.
VastaKustutaBudleia on seda väärt 😁
VastaKustutaKui vihma ka sajaks, siis oleksid taimed sellise pika sooja suve yle yliõnnelikud. Ma enda omi pesuveega kastes näen, kuidas eelmine vastik vesine suvi pani nad lehti kasvatama, aga päikese käes nad ka ÕITSEVAD.
Ilmselt me kõik olime eelmises elus rõõmsad lõunamaalased, et 9 kuud aastas raagus aeda tahame lyhikese suve sees võimalikult palju värve ja elu näha.
Yhel pildil on Sul väga vinged trompetliiliad.
Mõnus ja kaunis tihnik sul seal, vaatamata põuale ja mõnusalt palju liiliaid! Aga hull on jah sel aastal. Meie ikka ootame vihma, huvitav, mida see Tistou, või õigemini, kust ta selle vihma tõi, meil ei ole siin küll midagi olnud. Eile veel vaatasime kuidas keerutas ümber Hiiumaa. Viimati oli vihm kuu tagasi. Aga küll ta ükskord ikka tuleb!
VastaKustutaPõuane on sel aastal tõesti ja kõikjal,mõnda kohta ikka jõuab vihma ka vahepeal.Meil oli eile see õnnis päev kui lausa kaks vihmasabinat saime,üks küll kõigest 10 min.teine natuke pikemalt.Leevendust tõi,aga kastmiseks oleks rohkemat vaja.
VastaKustutaSelles kuivuses nii võimsad liiliad,minul poole lühemad.Kas on see imelise lõhnaga kuningliilia(LILIUM REGALE)?
olgu tervitatud blogitõkke murdmine :) Ma hoian muus meedias ikka silma peal ja sestap ootan roosijuttu huviga, sest uues aias tuleb mulluseid roose ilmselt kivilas kasvatama hakata.
VastaKustutaTeite veeolud on ikka eriti ekstreemsed, sirel on ju igavene sitke tüüp. Kõik sul lokkab ja pidu ja pillerkaar peabki olema, ilus on.
Jõudsin koju ja näe, tumesinised budleiad juba õitsevadki esimeste õisikutega. Siilkübarad ka juba täitsa lilled. Aga vihm on siin olemata ja see on päris kurb, sest daaliatel närbuvad kroonlehed kõrvetavates oludes veel enne, kui täielikult avaneda jõuavad. Aiamaa ka krõps ja taimed norus. Ütleks, et seis hullem kui mais. Hakkan kastma! Sulle aga õnne liblikapõõsaga ja palju liblikaid!!!
VastaKustuta