esmaspäev, 22. august 2016

Augustirahutus

Olen juba korduvalt märkusi saanud, et postitusi ei tule.  Kui kõik ausalt ära rääkida nagu oli, pean alustama sellest, et pingutasin vist aedlemisega üle. Sai õhtul pimedani väljas rassitud ja rapsitud ja mingil hetkel tekis patune mõte, et kellele ja miks.

Igal juhul tekkis mul paar nädalat tagasi tõsine aiatüdimus. No ei taha ja kõik. Kui tekkis vaba hetk ja need on siin majas jätkuvalt harvad, siis ei olnud mul pealehakkamist ega tahtmist. Ei aedlemiseks ega blogimiseks. Sest millest Sa ikka blogid kui aeda ei kisu.

Ja siis tuli vihm. Sadas päeva, kaks. Kolmandal päeval olid kodused toimetused järje peal, isegi uutele käterättidele said riputamiseks tripid õmmeldud. Ja kuna ma absoluutselt vihkan õmblemist siis oli see nimekirjas kõige viimane tubane töö. Hakkasin veidi mõistma sõpru, kes liigse saju üle kaebavad.

Neljandal päeval tuli aedlemise isu tagasi aga noh, sadas ju. Aedlesin siis veidi vihmas sest mõtted olid liikvele läinud. Külm. Vastik. Puhh! Kobisin tuppa tagasi ja tegin pliidi alla tule. Õnneks oli viiendal päeval päike tagasi koos augustirahutusega.

Iga aasta augustis tekib mul tunne, et aias on kõik valesti. Midagi ei sobi omavahel kokku ja kõik on igav ja kole. Taimed on ka vale koha peal. Viimane kui üks. Enamasti lõpeb see kas mõne uue istutusala loomise või malemänguga.

 Kui augustikuus näete mind kulm kortsus keset aeda seismas ja pingsalt ühte punkti jõllitamas, siis võib kindel olla, et mu peas toimub umbes midagi sellist: "Ei, see ei lähe mitte! Aga kui ma liigutaks rapuntsli oma kohalt ära, siis ma saaks panna vaip-aruheina harkja asorelli kõrvale ilusaid mättaid moodustama ja vaip-aruheina praegusele kohale saaks jagada pooleks ühe puhma varvas-tarna `Variegata`. Sel juhul tekiks peenra serva tarnadest  ilus kordus ja rahustaks üldist pilti aga kuhu ometi, panen ma sel juhul karukella, mis minu aias kasvab tohutu suureks ja varjab mu ilusad varvas-tarna mättad. Aga kui ma liigutaks pune `Nanum`mätta eest, siis saaksin karukella....."

Igal juhul on nüüd juba mõnda aega ehitatud, taimi tõstetud ja kruusa tassitud. Tulemust veel ei näita sest väga pooleli on. Kallilt abikaasalt sai ka osalus projektis välja nurutud, tema osa valmib töötoas puutööpingil. Käin aeg-ajalt põnevusega piilumas.

Aga igal juhul on normaalne olukord taastunud, lapsed on tähelepanuvaeguses, söögitegemine tundub maailma tüütuma tööna, tuba on liiva täis (te ei kujuta ette kui palju liiva ja kruusa on võimalik salaja püksitaskus tuppa smugeldada kui ema parasjagu aias midagi rajab ja materjali vabalt võtta on).

Käisin ka Ellamaa aianduspäevadel, kus ma käitusin tänu pooleliolevale malemängule vägagi distsiplineeritult. Isegi karukell pulsatilla tatewakii jäi minust maha. Võtsin Helga Aiast kaasa kaks pooleliolevasse projekti mõeldud igihaljast kaerandit `Pendula`, ühe luht-kastevarre Järvseljalt ja vast kõige suurem heameel oli mul selle üle, et Tsiilil oli minu jaoks kaasas potike pisikellukaga `Elizabeth Oliver`, mis mul endal sel talvel välja läks.


Kuulasin loengut okaspuudest ja hostadest ja siis järsku oligi kell juba sealmaal, et mu linnaluba hakkas lõppema ja oli vaja koju tagasi sõita.



Aiakülalisi minu aias sel aastal eriti polnud. Need, kes käisid, käisid salaja ja vaatasid omapäi. Hea oligi sest aias on tänu hooletusse jäetud nädalatele tõeline õudus. Roosid on tahmlaiksuse tõttu pooled lehed kaotanud, hostasid kimbutab mingi seenhaigus ja ausalt öeldes on pilt augusti keskpaiga kohta ikka veidi liiga sügisene. isegi esimene krüsanteem õitseb juba.


17 kommentaari:

  1. Käisime ja nägime, väga võimsad algused olid sul tehtud. Jätka samas vaimus. Ilus on.:)

    VastaKustuta
  2. Kui tuttavad tunded :) Ja kevadel ma imestan tõsiselt, et miks ma augustis taimed just nii tõstsin, sest kevadel on jälle valesti :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minul on kevadel harilikult kõik õigesti, suvel olen aiaga isegi rahul aga kui august tuleb, siis on ikka valesti :D

      Kustuta
  3. Mul pole terve selle suve jooksul õiget aedlemise tuju peale tulnud ja kui tuju ei ole, ega siis eriti ei ponnista ka. Ju siis lihtsalt on selline suvi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kui tuju ei ole, siis polegi mõtet rapsida. Vägisi armsaks ei saa.

      Kustuta
  4. Ahhaa, kütame põnevust üles jah? :) Hea, et sul siis praegu ikka aedlemise tuju on ja meil lootust ühel hetkel tulemust näha. Aga väike puhkus kulub alati ära - ka sellest, mida kõige rohkem armastad. Tühja sest liivast toas - neile pisikestele tegelastele meeldib ju seda ka kokku pühkida... või siis laiali, aga vahet ju pole, kui niigi juba laiali - peaasi, et tegevust on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ikka ikka põnevust üles :) Tegelikult võtab mul lihtsalt kõik nii palju aega aga pooleliolevast segadusest ka pilti panna ei taha.

      Kustuta
  5. Kui on pikalt kuiv ja tänavu oli seda õnneks ainult mais, siis mul tekib aiamasendus, noh, et kuivab ja mida iganes :) Kui hoovihmad algavad, olen mina õnnelik :) siis oskan päikest ka rohkem hinnata.

    August on hea aeg ümber tõsta ja sinu malemängu tulemust tahaks küll näha. Täispäikselist kasvukohta on kõige-kõige raskem ilusaks teha. Nagu ma teiste muljetest aru olen saanud ja piltidelt näinud, sul on see õnnestunud.

    :D ja tore kui kõik jälle nii on nagu peab

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oohhoo, nii ma ei ole mõelnudki aga jah see tüdimus kipub tõesti siis tulema kui aed kuivab ja vananeb ja kole välja näeb. Ja ega selle täispäikesega väga kerge ole jah, eks seda kas õnnestub või mitte, näeb jälle järgmisel hooajal. Pika vinnaga see aiatöö ja tema tulemused.

      Kustuta
  6. Pole halba heata. Aeg ajalt kõrvale tõmbuda on väga hea. Siis aju puhkab ja hiljem näed aeda jälle uue pilguga

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Just. Aiareise on sel aastal vähe olnud, ma ütlen! Need ka aitavad, nii puhkuse kui uue pilgu seisukohalt.

      Kustuta
  7. Kui tulevad küsimused kellele ja miks, siis ehk ongi vaja aega, et nende peale mõelda....ja kui on tüdimus, siis ongi. Vastuseid ei tule alati kõige kiiremini, aga samas võivad tulla kohe. Vahel on vaja aega, kuulata. Ja kui sul seal oma pisde ja toimetuste keskel parasjagu seda kuulamisaega pole, siis lihtsalt ongi selline aeg, ühel hetkel on kuulamisaeg.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aeg on meil kõige piiratum ressurss. Aga Sul on tuline õigus, oleks vaja aega võtta ja asjad enda jaoks selgeks mõelda. Aga pole võimalust. Iga liigutus tuleb praegu millegi või kellegi arvelt ja eks see mõjub ka väsitavalt. Aga pole viga, nüüd on tõrge kadunud, tassin jälle kive edasi-tagasi :)

      Kustuta
  8. Sügis hakkab muutuma õite poolest palju vaesemaks kui kevad ja suvi, mil õied ja värvid kompenseerivad kujunduslikud puudujäägid. Ja siis hakkabki tunduma, et kõik on valesti, tegelikult pole valesti midagi :) Mõnikord on puudus lihtsalt mõnest sügisesest aktsenttaimest ja see ei pea sugugi olema õitega, piisab ka hästi värvunud lehtedest või mingist erilisest haabitusest.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ja selles ilmselt asi ongi. Ja siis ma proovin neid kujunduslikke puudujääke uuesti tasa teha, loodetavasti õnnestub.

      Kustuta
  9. Eks need siseheitlused on igal aednikul mingid hetkel ja seetõttu ka mulle väga tuttavad. Ja eks ka käega löömise mõtteid tekib vahel. See aiahooaeg on olnud juba nii pikk ja tihedalt toimekas, et tunnistan ise ka teatavat väsimust - rahulik talv kuluks juba ära. Aga endiselt on mõned tööd, mis vajavad tegemist ning potid istutamist. Oh ja aiavili vajab veel kõik üles võtmist ja hoiustamist...

    VastaKustuta