Muljeid mõnest väikesest reisist, kahest pisikesest plikatirtsust ja tillukesest aialapist
laupäev, 12. veebruar 2011
Selline ma siis olengi - nagu välja tuleb
Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Kollektiivis on sangviinik lõbus, elurõõmus, asub meeleldi, innuga uue ürituse kallale, on üldse tarmukas. Ent niisama ruttu kui ta süttis, võib ta ka jahtuda, kui üritus lakkab teda huvitamast, nõuab nokitsemist pisiasjade kallal ja kannatust. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused, igasugune oma jõudude mõõtmise teistega. Liigutused on kiired, kõneleb kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti. Reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust.
Huvitav, ma vihkan igasugust vaidlemist ja võistlemist, siit aga tuleb midagi muud välja. Ju ma ikka mingi segu olen mõne teise isiksusetüübiga. Aga suurem osa läks ikka täppi! Eriti see asjade lõpetamise kohta käiv jutt. Miks mul muidu jätkuvalt kahe aasta tagusest kudumistuhinast üks pooleli sokk tegemist ootab.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar