Käisime koos Kadriga Nõva ümbruse lumiseid metsi avastamas. Küll oli ilus! Ilma jääkatteta meri oli kallast lõhkunud ja tekitanud Peraküla randa miniatuurse pankranniku. Just nagu päris!
Nägime musttihaseid ja metsa all pikki hüppeid teinud rebase jälgi, kaasas olnud laste jaoks oli tõeline tõmbenumber aeg ajalt ei kusagilt ilmuv ja jälle metsa alla tuiskav suur ja sõbralik koer. Isegi päike piilus üle tüki aja ja maalis lumele huvitavaid varje.
Kõige toredam matkaleid oli minu jaoks aga okaspuu-kooresiku nukuhäll, mille juhuslikult puutüvelt avastasime. Selline ta on.
Okaspuu-kooresiku vastne sööb okaspuu koore all sisemist koorekihti. Nukkuma minekuks ehitab ta suvel endale koore ja puidu vahele puidukiududest pesa - sellise nagu pildil, et järgmisel kevadel mardika elu elama hakata.
Foto autor: Gilles San Martin/Wikimedia Commons
.jpg#filelinks){kind=link}