laupäev, 3. juuni 2017

Las lennata, las lennata - kolm postitust kahe päevaga. Alapealkiri "Priimulad-kriimulad"

Ma isegi ei mäleta, kas olen siin blogis oma priimulad üles lugenud aga kuna Futu küsis kommentaarides, siis panen nad siia ritta. Peeneid sorte minu aias pole. Tegelikult on priimulaid päris vähevõitu, enamus on kriimulad (kriimula on mõnus uudissõna mis tähistab segaverelisi ristandeid priimulate või priimula ja nurmenuku vahel).

Kõige esimesed on talumuuseumi kollased, just sealt ma nad rohevahetuse teel sain. Osad on rohkem priimula, osad kriimula nägu. Minu jaoks vahet pole - sümpaatsed kõik. Jagasin neid puhmaid eelmisel aastal mitmesse kohta aias, seetõttu on nad väiksemad kui eelmistel aastatel.




 Maja ees, ühes mu vähestest varjulistest nurkadest, ebajasmiini all, kasvavad mul rohevahetuse punased, heledamad ja tumedamad. Ka Tii käest saadud lillad leidsid nende kõrval koha.


Õunapuu all kasvab Türi lillelaadalt ostetud nimetu, pidavat olema Eestis aretatud vana sort aga eks müügijuttu võib igaüks ajada nii kuidas oskab. Niikaua kui ma nime ei tea, ei oska kommenteerida. Küll aga on ta oma suure õie ja huvitava värviga üks mu lemmikuid.


Kõrvikpriimulaid on mul ainult üks, samuti rohevahetuse nimetu, ema aiast saadud. Mulle hakkab üha enam tunduma, et kõrvikuid oleks hädasti juurde vaja.


Hambulislehiseid priimulaid on kaks: vana rohevahetuse lilla. Värvid pole pildil kõige õigemad.


...ja  `Alba`


Kunagi kinkis keegi sünnipäevaks potis kasvava priimula, istutasin naljaviluks põõsa alla, arvates et ega ta talve üle ei ela aga nüüdseks juba kolm aastat vapralt vastu pidanud.


Praegu on järg sieboldi priimulate käes. Rikkalikult õitseb ämma käest saadud lilla, pilt ei anna pooltki seda ilu edasi.


Valge alles avab esimesi õisi, seega läheb eelmise aasta pilt


Eelmisel aastal sain Aalujate kokkutulekul Anglesina käest, nime ei tea


No ja siis on kriimulaid:



Ja üks äärispriimula ka aga on näha, et ta ei tunne ennast hästi. Priimulad on hämmastavalt vastupidavad taimed kui arvestada, et nad sooviksid kasvada pigem niiskemal mullal ja poolvarjus, mina pakun neile aga kõrbetingimusi.




14 kommentaari:

  1. Oi, need priimulad ja veel enam kriimulad on ikka nii nunnud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kriimulad tulevad ise, kui priimulate seemnetel valmis lasta saada.

      Kustuta
  2. Ma pole eriline priimulafänn, aga need kriimulad on küll võrratud

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mu meelest ka, väga sümpaatsed tegelased

      Kustuta
  3. Ilma priimulateta pole mingit elu. Nemad lihtsalt peavad aias olema.:)

    VastaKustuta
  4. See on Sieboldi priimula, mille minu käest said.

    VastaKustuta
  5. Need kriimulad on vaat et ilusamad ja armsamad veel!
    maurus

    VastaKustuta
  6. väga nummid kriimulad ja priimulad. :P mu vastupanu sellel rindel hakkab nõrkema. Kriimulaid on mul vast 3 värvi, aga kes sarapuu, kes haleesia, kes muru sees. Kõrvikute puhul olen tuvastanud 3 värvi ja kui see lumeveski ükskord sooja tootma hakkab, siis saan ette ka näidata ja rohevahetusse anda.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga vahva. Mõni kõrvik võiks ju tõesti veel olla

      Kustuta
  7. Mul veel blogisse priimulate ülevaade tegemata. Teised kõik tublimad.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No Sul on selline kollektsioon ka, et annab pildistada ja kirjutada

      Kustuta