reede, 26. juuli 2013

Uppunud telefonist ja uutest sõnadest

Uppunud telefonist

Eile õhtul käsin kiiruga Nurga puukoolis, et aeda paar pisikest kadakat tuua. Kodus tegin õues ühe telefonikõne ja pistsin peale seda telefoni pükste tagataskusse (Ei hakka ju ometi seepärast tuppa minema). Kadakatele hoolega uues peenras koht valitud ja maha istutatud kastsin veel suvelilli ja tuppa jõudsin juba päris hämaras. Vahetasin riided, lugesin veidi ühte toimetamisel olevat kirjatööd ja tuttu.

Hommikul, kui Lindal kõht täis söödetud, viskasin unise peaga pesu masinasse ja alles siis valasin endale tassi ergutavat kohvi. Lõuna ajal oli telefonist vaja ühte numbrit. Hakkasin siis meenutama, kus ma õieti oma telefoni viimati nägin. Ei! See ei saa ju tõsi olla, et ta sinna pükste taskusse eile ununeski. Sest, mida ma nende pükstega hommikul tegin? Loomulikult viskasin need koos ülejäänud musta pesuga masinasse.

Nüüd lebab vaene uppunud telefon päikese käes ja kuivab aga ega suurt lootust vist pole. Nii et kui ma teie kõnedele ei vasta, siis pole ma mitte uhkeks läinud vaid lihtsalt telefonitu.  Kaart töötab küll aga kontaktid olid kõik telefoni salvestatud, nii et kellegi numbrit ma ka ei tea.


Aga sõnadest?

Pole juba väga ammu siia väikese Linda tegemistest midagi kirjutanud, nii et kaugel elavad vanavanemad muutuvad vist juba kannatamatuks kogu seda aiajuttu lugedes. Parandame siis vea.

Linda on vahepeal kasvanud (üllatus-üllatus!)

Hambaid juurde tulnud pole. (neid on kokku ikka kaheksa - üleval neli ja all neli)

Hammastega on õpitud sööma nii tikreid kui õunu.
Mis on oma koha pealt üllatav sest olemas on ju ainult lõikehambad. Eks see õuna söömine näebki rohkem hekseldamise moodi välja, laps on üleni õunapudine aga õnnelik. Teeme ettepaneku sügisesel õunamahla valmistamisel Linda õunte peenestajana ametisse võtta - see tuleb tal hästi välja.

Jalad on läinud kiiremaks. Ja mitte vähe. Nüüd on käes aeg, kus õues lapsel korrakski silma või tähelepanu pealt ei tohi lasta, muidu on söödud mädanenud õunu, topitud tänavalt suhu koni, kisutud välja lilli või katkutud naabri kassi sabast. Ka pildi peale on last suhteliselt võimatu saada, fotole jäävad vaid kiirest liikumisest tekkinud ähmased udukogud.


Ja jutustab laps juba kõvasti. Väga ilusasti ja õigel kohal osatakse öelda sõnu: aitäh, õue, auto, kinni, kiisu (Linda suus kiiss), pai (kassil järgi tatsudes ja talle käega pähe patsutades), tass ja pall. Teistele inimestele võibolla mitte nii selgelt aga emale-isale arusaadavalt öeldakse veel ka vesi (vess) ja koer (vuff - ilmselgelt haukumist imiteerides). Lisaks võib Linda soovi korral ka lehvitada ja ta-taa öelda. Mis Sa hing veel ihkad?

Ka esimene sõnaline nali on lapsel juba tehtud. Ühel hommikul rääkis ema Lindale: "Näe, issi läheb tööle, lehvitame talle!" Linda aga käratas selle peale nõudlikult: "Koju-koju!"

Aga eks tüdrukutel tulevadki need uued sõnad kiiremini. Ja lõputute korduste najal need sõnad ka meelde jäävad. Linda ema tunneb end küll kohati mõnel õhtul juba veidi totakalt, olles päev otsa kümneid ja kümneid kordi korrutanud sõnu - õue, püksid, tass, pall, kiisu ja kutsu. Õnneks on keeletoimetamisel üks käsikiri, mis aitab meelde tuletada, et ka täislaused ja sidusam teks on olemas.

7 kommentaari:

  1. Väike asjalik tegelane! Ma olin meeldivalt üllatunud, kui töökaaslased külas käies väikese Linda sünnist teada andsid. Pole ju Linda hetkel väga populaarne nimi värskete lapsevanemate seas. Aga ma kahtlustan, et see on teil vast "juurtega" nimi, nagu ka meie tänaseks juba 10 a Linda sai nime nii ema-kui isapoolse suguvõsa vanemate Lindade eeskujul.

    VastaKustuta
  2. Kusjuures ei minu ega Jürgeni suguvõsas pole mitte ühtegi Lindat. Aga noh eks me olegi sellised vanamoelised vanemad, nii et igasugused "Crizelyn-Barbie-Violettad" olid lapse nimena meie jaoks kohe välistatud. Loodetavasti ma nüüd ei solvanud ühtegi tänapäeva lapsevanemat, kelle lapsel sellised nimed juhtuvad olema. Igaühele oma!

    VastaKustuta
  3. Vot siis - paningi puusse. Aga see meie vanamoelisus võib mõne aasta pärast kergesti uueks moehitiks saada.

    VastaKustuta
  4. Linda on pandud minu vanaema j'rgi...eksju Neljandik:)

    VastaKustuta
  5. Kahjuks ma ei teadnud, et Su vanaema Linda on või oli, aga ma teadsin, et kõik minu kohatud vanemad Linda-nimelised inimesed on vahvad, lahked ja elurõõmsad.

    VastaKustuta
  6. Õudne lugu - mia lui päälkirjast õkva, et määneki telefonist om är upponu'.
    Telefonineiu koskile sohu vajonu' vms...

    VastaKustuta
  7. No näed, kui vahvalt võib minna... ei tulnud kohe selle pealegi aga tõesti kahemõtteline pealkiri. Õnneks on telefonistineidudega minu teada kõik korras ja ühe vana Nokia hukk on selle kõrval tõesti tühiasi :)

    VastaKustuta