neljapäev, 18. juuli 2013

Reis Saladuslikule Saarele

        Ühel ilusal pühapäeval oli Linda nõus isaga koju jääma ja sain tänu toredatele töökaaslastele kaasa teha reisi Saladuslikule saarele.

Saarele sõideti Sadamast. Sadamasse jõudes käis seal parasjagu tõeline elu, päike paistis ja oli väga rahvarohke.  Kohe selgus ka miks. Nimelt oli tuul tõusnud ja kõik vähegi arukamad meremehed ja -naised oma alused varju ajanud ja ise kohvikusse paremat ilma ootama läinud. Ka meile teatas Kapten mokaotsast "Omal vastutusel!", mis ei kõlanud maarotile sugugi julgustavalt. Aga saarele me siiski sõitsime. Loksutas küll, ja mitte vähe. Ettenägelik Marju jagas hädalisematele soolakurke, mis kohe olemise tahedamaks tegid.

Ja jõudsimegi kohale.
















Ja see on viimane pilt, mille sain teha oma ligi 10-aastase Canoni fotokaga. Digimaailmas tähendab selline vanus ilmselt tõelist rauka. Ja nii ei lülitanud mu ustav abiline ühel hetkel enam lihtsalt sisse. Kui mul veab, on tegu lihtsalt kaitsme läbipõlemisega, kui ei, ootab ees uue aparaadi valimise vaevaline teekond.... Nii vana kaamera elustamisega on ju nagu on. Saabub aeg kui on lihtsalt mõistlikum (ja odavam) tal minna lasta. Aga kahju on ikkagi!


4 kommentaari:

  1. See viimane pilt on eriti vinge.Loodus on võimas ja inimene nagu kõrvaline, vägev!

    VastaKustuta
  2. Viimase pildi järgi pakuks, et oli Osmussaar. Eeh, kahjuks omal veel käimata.

    VastaKustuta
  3. Mina ka pole käinud. Aga paistab ilus ja huvitav.

    PS. Kui lisaksid mind FB oma sõbraks, saaksin Sind meie Aalujate kokkutuleku gruppi kutsuda. :) Olen seal oma pärisnimega.

    VastaKustuta
  4. Hei! Tänan kutsumast, saatsin FB-s sõbrakutse.

    VastaKustuta