Roosidest ja pärandkultuurist

          Nagu varemgi siin kirjutanud olen, meeldivad mulle taimed, millel on oma lugu. On siis tegemist vanade mõisa- või taluaia liikidega või on taim seotud mõne matka, mälestuse või kalli inimesega. Ju see igalt poolt tähenduse ja loo otsimine üks ametihaiguse vorme ole.

    Igal juhul on ka meie aias teist aastat kasvavad pargiroosid oma looga. Sain ma need taimed pärandkultuuri temaatika "maaletoojalt" Lembitult. Lembitu emapoolne vanaisa oli Koluvere mõisas aednikuks ja kuigi sealsest rosaariumist roosid sõja ajal laiali tassiti, õnnestus hiljem mõned Koluvere roosisordid uuesti kokku koguda. Ja ka minu aias kasvab nüüd paar Koluvere lossi roosiaia järeltulijat.

1851. aastal aretatud pargiroos Louise Odier

1835. aastal aretatud sordi "Mme Plantier" istik on tänavuse kuivaga kannatada saanud. Tänu usinale kastmisele on ta ajanud uue väikese võrse nii, et loodame patsiendi kiiret paranemist.

1905. aastal Hollandis aretatud pargiroos "Hansa",  (Schaum & Van Tol) oli pargiroosidest kõige varajasem õitseja. Nüüd  hakkab varsti juba teist korda õitsema, praegu on küljes alles kinnised õienupud, nii et pilti näidata pole.

Lisaks kasvavad aia ääres Lembitult saadud Läti pargiroos Ritausma (Rieksta 1963) ja "Wasagaming" (Skinner 1939).

Rosa rugosa "Ritausma"

Rosa rugosa "Wasagaming"

Kuna pargirooside pisikesed istikud tulid aeda 2011. aasta hilissügisel vajavad nad kosumiseks veel aega ja nende tõelist ilu võib ilmselt nautida alles mõne aasta pärast.

Roose on aeda kogunenud aga teisigi. Teehübriidroosi Gloria Dei loost olen siin blogis juba kirjutanud

Gloria Dei (Meilland 1935)

Uuemate roosisortide õied on küll suuremad ja uhkemad aga "lood" vajavad ilmselt veel ajaproovi ja kujunemist:

"Augusta Luise" (Tantau 1999)

"Westerland" (R. Kordes 1969)

"Polarstern" (Tantau 1982)

"Sexy Rexy" ( McGredy 1984)

Roosid pakuvad juulis tõelist õieilu aga nende kasvatamine ei ole just kõige lihtsam. Tuttavad aiainimesed on küsinud, et kuidas roosid siin aluselise mullaga kruusakünkal küll kasvavad. Kasvavad ikka, aga tingimusel, et võhikust aiapidajal tuleb täielikult silmad kinni pigistada selle ees, kus roosid peaksid teooria järgi eelistama kasvada. Tuleb lihtsalt taimed piisavalt suurde auku hulga musta mulla ja hobusesõnniku seguga maha istutada ja lasta neil kruusa sees hakkama saada. 

Just selle kehva kasvukoha tõttu olen põhiliselt aeda toonud vähemnõudlikke pinnakatteroose. 

"Aspirin" (Evers 1989,Tantau 1997)

"The Fairy" (Bentall 1932)

"Sweet cover" (Olesen 1992)

Ja viimasel ajal on mul tekkinud nõrkus hoopis lihtõieliste rooside vastu. Igaühele nad ei meeldi - mõni sõimab pahaselt lausa kibuvitsaks. Aga ka kibuvits on kaunis!

"Pretty sunrise" (Meilland 2005)

"Fortuna Rigo" (Kordes 2002)

Ja ei jagunudki siia postitusse rooside kõrval ruumi ei teistele taimedele, suvistele tegemistele ega väikesele Lindale. Aga viimast viga annab veel parandada. Pildil Linda ja roosid. Mhmm...nojah see, mis roosist peale Lindaga tutvumist järele jäi.