teisipäev, 23. juuli 2013

Suurus pole oluline ehk juulikuine aiapostitus

Viimasel ajal olen aina rohkem ja rohkem sattunud aiablogisid lugema. Huvitav on. Blogid on kõik väga erinevad nagu ka aiad. Ainult üks asi tundub ühtemoodi olevat - aiablogisid peavad kahtlemata toredad ja sõbralikud inimesed, kellel ka "kirjutamise soolikas" õige koha peal. Lisaks huvitavate taimedega tutvumisele on blogidest alati põnev lugeda ka aia arengutest ja uute istutusalade rajamisest.

Ja siin tulebki mängu küsimus - kas suurus on oluline? Esmapilgul tundub, et pole. Tutvustatakse ju viimasel ajal ajakirjades sageli ka nn rõduaedu, mis tänapäeva võimaluste juures sageli väga uhked ja kaunid välja näevad. Vahel olen mööda jalutanud mõne kortermaja eest, kus maja ees üksainus lillepeenar, kuid hästi valitud taimedega ja kenasti korras hoitud. Kah aed? Põhimõtteliselt võiks ju selle kortermaja peenralapikese pidaja ka aiablogi pidada? Või siis mitte?

Tegelikult tekkisid mulle sellised uitmõtted pähe Muhediku blogi lugedes, kus ta väga kaasahaaravalt ja põnevalt kirjeldab ühe uue aiaosa sündi, mainides ära ka selle suuruse - 700 m2. See moodustab täpselt poole tervest  minu aiast ja tekitaski minus mõtiskluse aia suuruse teemadel. Sest kohati ma tunnen ennast teiste aiablogijate hulgas oma aiast rääkides nagu võiks tunda see kortermaja peenra hooldaja, kellest eespool juttu oli.

Piiratud territoorium on kuidagi...nõudlikum. Selline aed igatseb aednikku, kes oleks nutikas ja näeks suurt pilti. Aednikku, kes joonistaks plaane ja tegutseks läbimõeldult. Kahjuks on see üks mu nõrgimaid külgi. Ja kuna kogu elu käib samal piiratud territooriumil ei saa ma ka oma ilutaimede plaanidega liiale minna sest kusagil on vaja ju ka aiamaad pidada,  marjapõõsaid ja õunapuid kasvatada, küttepuid hoida, komposti valmistada,  pesu kuivatada ja tulevikus kellegil kindlasti ka liivakastis mängida, vastu seina "uka-ukat" taguda ja palli loopida.

Ja nii tuleb vahel tunne, et teistel on kõik nii ilus ja korras ja hästi läbi mõeldud, aga minul siin...

Sellistel hetkedel löön lahti arvutis oleva pildialbumi 2008. aasta sügisest, kui siia majja kolisime ja tuju läheb paremaks. Maja remondi kõrval sai aia korrastamist tõsisemalt alustatud 2010. aastal ja ühe kolme aastase lapse kohta pole ju aial tegelikult häda midagi. Küll ta veel õpib ja areneb, koos aiapidajaga!

2008. aasta septembri lõpus käis usin kanalisatsiooni rajamine ja vundamendi soojustamine, et ka talvel uues kodus elada kannataks:

Sama vaade 2013. aasta juulis, muru pole meil veel hästi kodunenud. Vähemalt mitte piisavalt, et põua, naatide, nõgeste  ja vereurmarohuga võistelda:

Ka maja ise näeb praeguseks veidi õdusam välja.

2008:

Ja 2013:

2008. Vana garaaž maja küljel soovitati meil kiiremas korras lammutada...

... aga on nüüd asendamatuks pliidipuude kuuriks, et talvel ei peaks alt kuurist iga päev puid üles mäe otsa tassima.

Ja vaade aiale 2008: Siit on tegelikult näha ka millisel kallakul meie maalapike asub - maja mäe otsas ja ülejäänud krunt lõuna poole kallakuga alla. Mulle see tegelikult väga meeldib, kuigi päike kõrvetab ja vett tuleb igal suvel hullumoodi tassida. Oskaks ainult looduse pakutud võimalusi aias paremini ära kasutada.

ja 2013:

Tegelikult tahaksin ma siiski uskuda, et aia suurus pole oluline. Et loeb hoopis armastus ja rõõm tehtud tööst, olgu aed kui suur tahes. 



5 kommentaari:

  1. Mulle tohutult meeldivad need aia arengulood. Samuti pildid "enne" ja "nüüd". Tublit tööd on ju tehtud ja maja ning aia väljanägemine kõvasti muutunud. Eriti meeldib mulle see hukust päästetud kuur või garaaž - vaata, kuidas ta nüüd särab ja hiilgab oma uues rüüs ja lilledest piiratud ümbruses. Tubli! Tubli! Super töö!

    VastaKustuta
  2. Suur-suur töö on tehtud ja väga suur areng ette näidata. Seda kõike on piltidelt hästi näha! Ruumi peenarde laiendamiseks ja taimede lisamiseks aga näib ka veel olema! ;-) Samas on rikkalik ja lopsakas maakoduaed juba täiesti aimatav. Paar aastat veel, kõik jõuab kohaneda ja koduneda ning ... ongi olemas!
    Jõudu ja kannatlikku meelt!

    VastaKustuta
  3. Teil on seal vägev "totaalne muutumine" tehtud! Puitarhitektuur on uue elu saanud. Tublid!

    Aga sellest suurusest - suurus on oluline, sama oluline kui muud aiatingimused - valgusolud, pinnas, niiskus jne. Kas sa näed neis tingimustes piiranguid või hoopis võimalusi, sõltub sinust endast. Minu arvates need tegurid teevadki aiandamise nii põnevaks nagu pusle kokkupanek.

    Kui rääkida vaid suurusest, siis ma usun, et nii nagu aia väiksus võib tunduda ahistav, võib sama tunnet tekitada ka liiga suur aed: tuleb ju arvestada oma ajaressursi võimalustega aia hooldamisel, avara aia liigendamine on suur peavalu jne.

    Sinu aed pole üldsegi väike - selline just paras õdusa Eesti kodu jaoks. Aga ka palju palju väiksemast aiast võib mõnusa kodu osa kujundada- vaata või inglaste aedu, kes oskavad oma 6x8m aiast imelisi oaase teha!

    Mina olen endale aiaplaane teinud (kuigi osaliselt mingi aiaosa kohta), kuid need pole olnud taimeplaanid, vaid pigem just erinevate aiaelementide paiknemise plaanid, et need elemendid omavahel kuidagi haakuks ja "õiges kohas" oleks sh liivaala lastele, teerajad, mängumaja, tarbeaed, põõsaala (sarapik), istutusala jne. Konkreetset taimeplaani oma peas olen hakanud pidama alles, siis kui olen kindel, et mingisse kohta tuleb ja jääb istutusala. Samas on mul siiani aias ka selliseid nö valgeid laike, mille kohta pole 7-8 aasta jooksul seda "õiget" mõtet tulnud ja need ootavad oma aega. Mõte tuleb, varem või hiljem, kus ta pääseb. Kõik ei peagi korraga valmis olema.

    VastaKustuta
  4. Jah, ja mina olen see korteriomanikust peenrakesega blogipidaja. ;)
    Nojah, tõele au andes ma kunagi blogi alustades töötasin aednikuna suures aias, aga ega ma seal oma soove ikka täielikult ju teostada ei saanud ja vähehaaval hakkasid mu majaümbruse peenrakesed aina kasvama. Nüüd, kus tööaeda enam pole, olen omale haaranud peaaegu pool majaümbrusest (õnneks naabrid vastu ei ole)ja lisaks ka veel muid küla pidepunkte.
    Kõige tähtsam on siin elus ikkagi see, et saad teha, mida tahad. Aeda ja blogi pidada. :D

    VastaKustuta
  5. Nii tore! Aitäh mõtteid jagamast!

    VastaKustuta