esmaspäev, 2. märts 2015

Hall ja vihmane

Juba mitu päeva on väljas hall ja porine, taevast tilgub aeglaselt vihma. Siiski on õhus see miski, mis eristab kevadist hallust ja pori sügisesest. Lisaks võib vihma vaheaegadel kuulda tihaseid hääleproove tegemas ja ööl vastu esimest märtsi ärkasin ma kella seitsme ajal hommikul väljast kostva jämedahäälse kassiserenaadi peale. Kalender on märtsikassidel selge.

Eelmisel nädalal piilus korraks ka päike, kasutasin juhust ja püüdsin aia pildile

Huvitav asi nende kassidega, neil paistavad olevat väga kindlad liikumisteed ja rajad. Üks suur magistraal läheb igal juhul läbi meie aia, mis nüüdseks on lume alt välja sulanud. Aiast läbi voorivate karvaste näod hakkavad juba tuttavaks saama, on ikka igasuguseid triibikuid ja punaseid, siledamaid ja karvaseid, klanitud kiisusid ja aguliröövleid. Praegu meelitavad neid möödaminnes ka minu peenarde pehme mullaga vabad alad - teadagi, mis eesmärgil. Pidin Tii eeskujul hernekepid mõnele kohale risti-rästi peale laotama, et liiga usinalt ei kraabitaks.

Kuigi mind aiatööd veel ei meelita, käime Lindaga ilusama ilmaga aias jalutamas ja vaatamas, kuidas ninakesed maapõuest tõusevad, mõne nina üle tunnen rõõmu, teisi aga tahaks maapõue tagasi kamandada, et vara veel.

Lumikellukesed meil veel ei õitse aga ninad on väljas küll. Lumeroose see-eest saab juba lapsega nuusutamas käia (kohustuslik osa kui Lindaga lilli vaadata).

Purpur-lumeroosi puhul peab meeles pidama, et lisaks kaunite kellukate eemalt imetlemisele tuleb ikka õie sisse ka piiluda.

Ja kuigi näoraamatu aiahullude külviõhin ja märtsialguse rohimine panevad mind üldjuhul silmi pööritama, avastasin järsku, et veetsin oma tänase hommiku vihma käes istutades.

Sain ootamatult kastitäie lumikellukeste omanikuks - lahke andja arvas, et mul neid aias pole. Aitäh kinkijale -  lumikellukesi ei saa kunagi olla liiga palju. Oma üllatuseks avastasin, et kui veel nädal tagasi ei saanud ma taimesilti tagasi maasse lükata, sest maa oli jääs, siis nüüd sai juba täiesti edukalt istutustööd lõpuni viia. Torkasin uustulnukad õunapuu alla murusse, järgmisel kevadel on siis veel rohkem kevadilu oodata.

Ka külvitööd läksid täna lahti, küll ainult kiiretel kulinaarsetel eesmärkidel. Külvasime Lindaga kress-salatit ja herneid. Ikka selleks, et varsti hernevõrsetest tehtud salatit proovida.

Külvide keskel õitseb lumekupp, mis minu aiast seni puudu oli. Nii et ka esimene rohevahetus tehtud. Panin ta esialgu potti aga huvitav, kas peaksin kohe õue viima või mitte? Arvan, et üks lumi tuleb märtsis kindlasti veel aga eks elu näitab.




7 kommentaari:

  1. Aednikuhinged on lootusetu rahvas, peaaegu nagu märtsikassidki :D Meil täna nii vihmane, et isegi ei isuta nina välja pista :)

    VastaKustuta
  2. Meil on taevas vastu maad ja sajab vihma. Õue pole mingi hinna eest tahtmist minna :)

    VastaKustuta
  3. Lumekupp üldiselt lund ja külma ei karda, aga kui ta juba toas olnud on, siis on ilmselt šokk õue viia.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Seda minagi mõtlesin, viin ta vist hoopis verandale

      Kustuta
  4. Kastitäis lumikellukesi! neid pole tõepoolest kunagi liiga palju :)
    Mul on tunne, et tänavune märts tulebki sajune ja päikest saab harvemini näha, aga küll see hall ka läbi saab.

    kassidega aga on vist nii, et kui kodune kass on isane, siis tema hoiabki platsi teistest kassidest tühjana

    VastaKustuta
  5. No näed, Sa oled juba kõigega minust ette jõudnud. Ma siin vean seanahka ja mõttes külvan tomateid igal õhtul, aga tegudeni pole jõudnud. Täna vist peab siiski end kokku võtma ja ära tegema, homme saab kuu juba täis.
    Purpur-lumeroos on imeline!

    VastaKustuta
  6. Kassidega on nii, et nende teed kulgevad aedadest, kus koeri ei ole. Näitab elukogemus.
    Ni

    VastaKustuta