Tubane jaanuar ehk igas halvas leidub ka killuke head

Nagu ma osadele sõpradele juba kaebasin, tabas mu lõngavarusid ootamatu koirünnak. Vastikud tegelased olid hauganud kolme-nelja haapsalu salli lõngapooli, pistnud täielikult nahka ühe helesinise meriinovilla toki, proovinud hammast ühe Linda sviitri peal ja pugenud seejärel mu viltimisvilla kasti järgmist eluetappi ootama.

Aga mina olin sunnitud oma mõnusa jaanuarikuise oleskelu katkestama ja hakkama verandat kraamima. No ikka sedasama, mille üle ma abikaasaga vaidlesin, et "Ei, MEIE verandast ei saa mitte mingil juhul kolikambrit! Ja kus ma nüüd oma käsitööasju, kaltsuvaiba kaltse, lõngu ja Lindale veel suuri ja juba väikseid ja Kaisale veel suuri ja juba väikseid riideid ning kõiki neid "ehk-läheb-taris!"-asju hoiustan. Nagu te juba kindlasti aru olete saanud, on tegemist tõelise koiparadiisiga.

Pärast kahte päeva kraamimist oli plats puhas. Kuna lubas külma, viisin koid koos lõngakottidega lootusrikkalt väliööbimisele grillikotta. Kahjuks meil siin erilisi temperatuure ei tulnud ja koid said lihtsalt meeldiva välisreisi osaliseks.

Seejärel võtsin kasutusele Futu väärt nõu ja hoiustasin kõik lõngad ja maitsvamad riided plastkarpidesse. Kui enne oli mul koide aroomiteraapiaks pakkuda oma aia lavendlikimpe, siis nüüd kavatsen Futu eeskujul ka sookailu kasutusele võtta. Mingi feromoonpüünise panin kah üles. Linnast toodi geeli moodi peletajat ka aga see haises küll nii, et enne kolime meie ise kogu perega välja, kui koid.

Aga igal juhul on kolikamber nüüd korras ja asjad kenasti kastides, aitäh Futu, hea nõu eest! No ja tegelikult peaks vist koidele kah aitäh ütlema, hulk tubaseid toimetusi jälle tehtud, mida ilma väikese nügimiseta küll poleks viitsinud teha. Kevadel peab ju veranda juba selline välja nägema:

Alustasin uut kudumistööd, et koidele  lõngavarude vähendamisel väikest konkurentsi pakkuda. Ja väikesel Lindal on muidugi lõbu nüüd laialt. Läheb riidekappi, paneb ukse seestpoolt kinni ja hammustab mu kleite - koi, mis koi!