teisipäev, 15. aprill 2014

Tehtud!

Täna oli jälle üks tegus päev ja saigi aed riisutud! Iga ilusa päevaga tunnike-paar rahmeldamist ja valmis ta oligi, kõrvetiste, valusa selja ja üha kitsamaks ja kitsamaks jäänud tööriiete kiuste. Katsusin rahulikult võtta, isegi väike Linda on tänu riisumisele saanud selgeks väljendi "Lähme puhkama!" :)

Kokkuvõttes ma ei mäletagi, et aed üldse mõni kevad nii korras oleks olnud. Kodune elu on aiasõltlasele ikka mõnus.

Ja sillamuru kogub aina hoogu:

Koos riisumisega toimusid ka arheoloogilised kaevamised. Nii uhkeid leide, kui Merike näitas, küll leida ei õnnestunud aga kogus oli siiski muljetavaldav. Kordan üle, ma ei kaevanud maad - riisusin kõigest!

Kõigepealt tulid arheoloogi rõõmuks välja luud, ilmselt on tegemist kalme- või lahingupaigaga:

Seejärel võis leida ilmekaid näiteid keraamikakildude näol, toidujäänuste analüüs on veel tegemata:

Ka tarbeesemete leiu poolest olid "kaevamised" edukad:

Siinsete asukate sepatöö-alased oskused on selgelt olnud kõrgel tasemel:

Ja ka arstiteadus pole neile võõras olnud:

Lisaks veel muud pudi-padi, mis aga kindlasti aitab arheoloogidel kunagisest elust pildi kokku panna....

Nii see lugu nende vanade aedadega juba on....igav ei hakka!

4 kommentaari:

  1. jah vanade aedade kultuurikiht on tüse, ka peale 18 aastat on veel leide aga sillamuru teeb mind alati natuke kadedaks, sellises heas mõttes ja innustab mind kõiki välja kerkinud ja kraabitud sillasibulaid murusse torkima, sillamuru on minu unistuste muru :D

    VastaKustuta
  2. On alles varandust! :)
    Sillamuru on ilus, ma tekitan teda tasapisi pargiossa

    VastaKustuta
  3. Tegi südame soojaks.:) Arheoloogiat olen ka mina harrastanud. See on uskumatu, mida kõike vanast majast leida võib.:)

    VastaKustuta
  4. Mina kolin ka kõik peenardest välja roogitud (t)s(c)illad - hehee, kindlam on öelda siniliiliad - põõsaste vahele murusse. Või mõnda kividevahelisse poolmetsikusse kohta.

    VastaKustuta