kolmapäev, 30. aprill 2014

Hommikune jalutuskäik aias

Ma armastan neid hommikuid kui ei ole kuhugi kiire ja ärkad selle peale, et päike paistab kutsuvalt magamistoa aknasse. Peale hommikusööki kontrollid, et lapsel piisavalt huvitav tegevus oma toas (kust ta praegu veel iseseisvalt uitama ei pääse) käsil, võtad pooliku kohvitassi kaasa ja teed ringi ümber maja. Kuulad linnulaulu ja naudid. Puhas mõnu!

Hüatsindid on aeda kõik tulnud vargsi ja ühekaupa. Ma armastan nii nende õisi kui ka lõhna. Igal aastal kui sügaval talvel kõige suurem roheliseigatsus peal, olen vahel poest mõne õitseva taime ostnud. Pärast torkan sibula peenrasse. Nii nad kogunevad.

Juuno "Morning Sky" avas esimese õie minu sünnipäevaks - kas see polnud temast kena?

Karukella karvastest pungadest ei suutnud ka väike aiasõber külmalt mööda minna, neid nokiti usinalt, õnneks jäi ikka mõni imetlemiseks ka.

 

Tahapoole aeda jõudes kuuled, kuidas kogu ümbrus sumiseb - tikrid on õitsema hakanud ja mustendavad usinatest töötegijatest. Ka ebaküdoonia ahvatleb sumisejaid.

Mind ennast ahvatlevad ebaküdoonia puhul eelkõige tema viljad aga kuna taimed on veel noored, siis suurt saaki pole ma siiani saanud. Ainuke tubli viljakandja "Crimson & Gold" hakkas sel aastal veebruaripäikese mõjul õitsema ja on järgnenud külmade tõttu nüüd väga õnnetus olukorras.

Peenardesse toovad värvilaike priimulad - enamasti vanadest aedadest rohevahetatud ja sordinimetud:


Hommikusöögi kõrvale lugesin just National Geographicust ühe keskkonnageograafi arvamust, et muru on ökoloogiline nuhtlus, sest see takistab teiste liikide kasvamist ning et muru hooldus tähendab meeleheitlikku võitlust looduse vastu. Meie aias võiks iga keskkonnageograaf rahul olla, sillamuru on küll taandunud kuid asemele on tekkinud lõhnava kannikese vaip. Peagi järgnevad võilille- ja meelespeamuru.

Peenrasse proovib kevad-nabaseemik oma muru tekitada...

Saigi ring ümber maja täis ja ununenud kohvi jahtus taimi imetledes sootuks. Tuppa astudes leian Linda rõõmsalt oma pesukapi tühjendamist lõpetamas - olgu siis igaühel päevas oma väikesed rõõmud :)

2 kommentaari:

  1. hüatsindid on minugi lemmikud aga millegipärast mul ei ole neid kogunenud, olen vist pisut pelglik olnud nende kasvamise suhtes ja muru loodan ka selliseks saada, et algul silla muru jne, väiksele lindale tahaks juba pai ja kalli teha, tasapisi saab ta oma vahvate tegevuste ja olemisega üha armsamaks kuigi pole teda näinud ega midagi :D

    VastaKustuta
  2. Mõnus jalutuskäik! Kuigi minul siin arvutitaga, oleks siiski nagu päris ise käinud. Idahüatsindid on võrratud! Sumisejad ja teised kaunid õitsejad ka!

    VastaKustuta