teisipäev, 4. juuni 2013

Üks väike aastake teistele... on terve eluiga Lindale. No ja veidi aiapilte kah.





Jäin küll selleaastase pildi tegemisega veidike hiljaks, nii et tulp on juba veidi äraõitsenud olekus. Lindaga ühele pildile sättisin eelmisel aastal temaga haiglast koju tulles oma lemmiktulbi, peene nimega Carnival de Nice. Aga tundub, et tulbiaeg on selleks aastaks läbi, Carnival... on nüüdseks need vähesedki õielehed juba maha poetanud ja tulbid õitsevad veel ainult maja põhjapoolsel küljel olevas peenras.

Kuumade ilmadega käib aias kõik kähku. Vaevalt said ebahüatsindid lahti minna kui juba oligi õieaeg läbi.

hispaania ebahüatsint "Rose queen"

sinine jaanihüatsint ‘Alba’ 

Pisikene Hookeri kuutõverohi õitses sel aastal ära ühe õhtuga. See on üks huvitav taimeke, mis looduslikult kasvab Himaalajas 3000 meetri kõrgusel mägedes. Taim ise on tõeliselt tilluke - no nii paari sentimeetri kõrgune aga õitseb kenasti lillakate õitega ja kiviktaimlas paistab talle meeldivat. Pilt jäi loomulikult õigel ajal tegemata aga järgmiseks aastaks peab ka midagi jääma.

Õitsema on hakanud ka preeriaküünal. Preeriaküünla istutasin aias kogemata täpselt räästa alla ja nii ta vaeseke sai päris sageli vihmadega kannatada. Eelmisel aastal sai puukuur lõpuks vihmaveerenni - tundub et preeriaküünal on asjade käiguga rahul. 

Sipelgatel on tema õitel tõeline pidusöök. Üldse on meie aias sel aastal tõeline sipelgate paradiis, peenramaale on kaevatud suured tunnelite rägastikud ja ükskõik millise kivi aias rohimise käigus üles tõstad, võib kihla vedada et vastu vahib terve pesakond tigedaid sipelgaid. Sel aastal üritavad nad pidevalt ka kööki ronida, muudkui maadle teistega.

Leichtlini preeriaküünla sinine alamliik
 Ka sündi lauk õitses ära paari kuuma päevaga:  


Õnneks on aga taimi, mis näevad ära õitsenult samuti dekoratiivsed välja nagu karulauk või karukell:

Aga juba on ka pahalased platsis. Leidsin ühelt püvilillelt lausa kolm liiliakukke toimetamas. Mhmm, ma ei taha kohe mainidagi millega nimelt nad kolmekesi parasjagu ametis olid kui ma neid segama läksin. 


Näed, kiskuski jälle aiajutuks ära...













1 kommentaar:

  1. Palju palju õnne nii pisipreilile kui tublidele vanematele.

    No näed, juba hakkab tulema aiapärleid, mille särast ei oska teadagi. Need hüatsindiliigid on väga vahvad. Pole kunagi näinud varem. Pisike aarete aed Sul!

    Preeriaküünaldele olen mõelnud, aga pole siiani endale toonud. Nüüd aga vist pole küll vaja rohkem mõelda...

    Tervisi Utrechtist!

    VastaKustuta