Kuna alguses oli aed metsik ja elas oma elu, polnud ühtegi rõõmustavat värvilaiku peale sillade, paari pojengi ja vana tuliliilia. Seetõttu kaevasin kevadel pisikesed kellukalapsed üles ja istutasin tikripõõsa juurde kokku. Sai päris kena. Nagu näha on pilt tehtud vahetult enne muruniitmist, selleks need toikad seal kahel pool taimi. Elu näitab, et kui mees muruniitmisest räägib, tuleb kähku toigaste järele lipata, muidu võib nii mõnestki noorest taimest ilma jääda.
Edasi tulid kellukate kõrvale mäekünkale mõned päevaliiliad. No ikka vaikselt hiilides tasahilju, üksteise järel. Kõigepealt väikeste roosade õitega "Cosmopolitan"
Võtsin ohates labida ja tegin põõsa alla uue peenra. See lihtsalt läks nii.
Aitäh tublile kiviveeretajale!
