teisipäev, 13. september 2022

Tomatipostitus

 Peab tunnistama, et aiaviljade osas ma eriline rohenäpp pole. Kui aiamaa rohimist kuidagi edasi lükata enam ei anna, siis meenutab see minu aiamaale minek alati vana lastesalmi algust:

 "Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta,

 saba oli sorgus, pea oli norgus..."

 Kui kiviktaimla rohimine on puhas lust ja lillepidu, taimed on nii erinevad, ruutmeetril 10-15 erinevat liiki ja huvitav on vaadata, kuidas kellelgi läheb, kes õitseb ja ennast hästi tunneb ja kes mitte - siis porgandivagu on ikka aastast aastasse porgandivagu ja peet jääb peediks. Igav! Samas kasvatama ju peab sest puhas ja kvaliteetne toit on omaette väärtus.


Võibki vast öelda, et ainuke kasutaim, mis minus natukenegi emotsioone tekitab on tomat. Vaatamata sellele, et külvata tuleb vara ja kuidagi pimedas talvises majapidamises noori taimi paar kuud aknalaual elus hoida, on tomatid suhteliselt lollikindlad. Kui välja venivad, surad aga suuremasse potti, vars mulla sisse ja läheb jälle! Ja see omakasvatatud tomati maitse! Selle vastu lihtsalt ei saa.

Aegade jooksul on välja kujunenud lemmiksordid, mida igal aastal kasvatan, nagu näiteks `Malle`: täiesti lollikindel, kõiksugu sügisel ründavatele mädanikele vastupidav, saagikas ja minu maitse järgi hapu-magusa tasakaaluga.


`Tolstoi` on samuti saagikas, haigustekindel ja hea tomat, kasvatan ka juba mitmendat aastat järjest.


Kolmas "veteran" minu kasvuhoones on `Black Cherry`, magus, kirsstomati kohta korraliku suurusega viljad, väga saagikas, kannab kuni tõsiste külmadeni välja. Ainuke puudus on see, et jahedate ilmadega ja järsema temperatuuride vaheldumise korral kipuvad viljad lõhenema.


Ja viimane tomat, mida igal aastal kasvatan on "Triibik". Nimi on loomulikult mu enda pandud, sain kunagi küla pealt seemet ja olen nüüd mõned aastad ise omavõetud seemnega edasi toimetanud. Võimalik, et algselt on seeme võetud sordilt `Пасхальное Яицо` aga päris kindel pole. Igal juhul on omavõetud seemnest kasvatatud "Triibiku" taimed igavesed pikad vibalikud ja kevadel on tunne, et sealt head nahka küll ei tule. Aga kannab ta usinalt, maitseb väga väga hästi ja on lihtsalt ilus!


Saab ka õues kasvatada



Igal aastal proovin aga lisaks vanadele headele äraproovitud tomatisortidele ka midagi uut. Sel aastal sain ka külapealt rohevahetuse käigus uusi sorte juurde, nii et valik oli tõesti rikkalik. Nii rikkalik, et sai lausa oma perega degusteerimisõhtuid korraldada. Degusteerimise tulemusena selgus loomulikult tõsiasi, et igaühel oma lemmikud!

2022 aastal sai lisaks eelpoolnimetatud sortidele kasvatatud: `Erk` `Date Fruit Yellow`, `Artisan Purple Bumble Bee`, `Cream sausage`, `Costoluto Fiorentino`, "Must prints", `Noire de Crimee`, `White Beauty`, `Ananass`, `Lava Flow`, 'Malinowy Ožarowski', `Honeycomb´, `Lemon Boy` ja küla pealt saadud seemnest kasvatatud kirsstomat `Ragne lemmik`.

Uutest sortidest meeldisid mulle kõige enam:

1.  `Costoluto Fiorentino`: Itaalia lihatomati pärandsort, mida kasvatatakse juba 19. sajandist. Tomatil mõnus kuju, väga ilus kui võileiva peale lõigata, vähe seemneid ja mõnus happeline maitse, nagu mulle tomati juures meeldib


2. 'Malinowy Ožarowski': ma ei ole tavaliselt väga lihatomatite austaja aga see Poola sort maitses väga hästi.


3. Üllatavalt maitsev ja saagikas oli ka 1850. aastatest pärinev pärandtomati sort `White Beauty`


Abikaasa ja laste lemmik oli küla pealt saadud tomat "Ragne lemmik", mul pole õrna aimugi, mis sordiga päriselt tegu, küll aga peab ütlema, et ma pole ealeski nii magusat tomatit maitsnud,tunne oli nagu sööks kirsstomati asemel puhast mett. 


`Lemon Boy` ja `Erk`olid ka päris head sordid, võib kasvatada küll.

`Honeycomb` oli minu kasvuhoones kõige varasema saagi andja aga muidu suhteliselt mittemidagiütlev kirsstomat. 

"Must Prints" oli täiesti mõttetu - kasvatas 2 tomatit ja andis seejärel suurest pingutusest otsad.

 `Noire de Crimee`  - igatepidi kena keskmine aga jäi lihtsalt võrdluses parematele lihatomati sortidele alla. 

Sama kehtib `Artisan Purple Bumble Bee`kohta: ilus triibuline aga "Triibik" on ikka ilusam, saagikas küll aga sarnane tume sort `Black Cherry` on veel saagikam ja maitsvam, nii et ei tasu kasvuhooneruumi raisata.

Sortidest ´Ananass` ja `Lava Flow` ei osanud suuremat pidada, nende väärtus seisnebki pigem kaunis värvigammas kui maitses, saagikuses ja haiguskindluses.

Antud postituse puhul on tegu puhtsalt subjektiivsete hinnagutena. Kindlasti on kellegi teise muljed samadest sortidest hoopis teistsugused, meilgi olid peres igal ühel erinevad eelistused ja lemmiksordid.

7 kommentaari:

  1. Triibik on tõesti ilus ja kui hea ka siis on topelt hea aga Black Cherry on ka meie absoluutne lemmik, maitseb hea ja lisaboonuseks see, et on väike ja Ülo saab võikukarpi lisada. suurt tomatit sõidu pealt ikka niisama lihtsalt ei hauka

    VastaKustuta
  2. Minu saak oli tagasihoidlik, aga tomat on tõesti lollikindel taim, ma pean tunnistama. Isegi mina sain oma seitsmelt tomatilt täitsa uhke saagi ja õppisin jälle midagi juurde. Näiteks seda, et minu kasvuhoonesse mahub tegelikult vaid viis tomatit ja kui on rohkem, läheb asi tihnikuks kätte ära. Mul oli teine tomatisuvi. Esimene kord sumasin 9 taime maha. Viga. Aga saagita sellegipoolest ei jäänud. Ruumipuuduses olen hakanud õuetomateid anumates kasvatama ja need on küll väga tublid ja vitaalsed sordid. Augustis oli alati paar kollast või oranzi minitomatit võtta.

    VastaKustuta
  3. Mul oli sel aastal eesti sorte rohkem kui mullu ja lemmikuks sai 'Piibe' ja siis klassikaline Härjasüda. Uute sortide puhul külvasin alles aprillis ja nüüd tuleb neid järgi aidata, mõned ikka värvuvad ka, Black Cherry on mul igal aastal ja Taiko meeldib mulle ka väga, kuigi pole just eriline saagi kasvataja. Seemneraamatukogu tomatinäitusele toodi meil üle 40 sordi ja ma pole elus nii palju tomatit söönud :)

    VastaKustuta
  4. Kõige magusam tomat oli Vanaema Aiast saadud sort 'Kadedusest Roheline', väikesed rohelised viljad ja absoluutselt magusad. Alguses arvasin, et keegi teeb nimega nalja :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kusjuures ma arvasin ka, et nali, kui seemneraamatu leheküljelt sortide tutvustust lugesin :) Mulle endale väga magusad ei meeldi, seepärast praakisin ka näiteks Hiiumaa Rohelise sortimendist välja.

      Kustuta