esmaspäev, 13. veebruar 2017

Ilusam osa talvest

Kui osad mu sõbrad naudivad väga nn. iiri talve (sooja ja ilma lumeta), siis mina mitte. Talv peab olema parajalt külm ja lumine. Samas päris ilma päikeseta ka ei tahaks. Seepärast mulle veebruar väga meeldib. Enamasti on siis Eestimaal veel talv mis talv - aga päikest antakse ka. Rõõmsam olemine kohe.

Igapäevaste askelduste ja sekeldustega kipuvad vahel prioriteedid paigast minema. Olen viimasel ajal tabanud end tundelt, et ma ainult õiendan lastega ja kiirustan neid tagant. Puhh, kuidas ma endale sellisena ei meeldi. Lasen ennast liialt meelitada mingisse lõputusse oravarattasse.  Ei mäleta ei Linda ega Kaisa suureks saades tolmurulle voodi all või pesemata nõudekuhja kraanikausis, emaga koos veedetud aega aga küll. Vahel läheb see mul lihtsalt meelest ja siis tuleb midagi ette võtta.

Nii lõingi laupäeval askeldustele käega, pakkisin matkavarustuse seljakotti ning kalpsasin lapsed kaenlas üle tubaste sodihunnikute õue. Seal oli ilus päike ja tegemata tööd ununesid kiiresti. Tegime pika matka ja lõpuks jõudsime lasteaia kelgumäele kelgutama.















Linda joonistas meie päevast pärast isale pildi, nagu sealt näha, olid kõige vägevamad asjad kelgumägi, poest teemoonaks ostetud vastlakuklid, hästi madalalt üle lennanud lennuk, veetorni akendel reas istunud tuvid ning hiigelsuur must koer.


Kuna täiuslikust õnnest olid väikestel tüdrukutel puudu veel annajaelsa (lasteaed viib lapsed ikka väga ruttu popkultuuriga kurssi) võlukepid siis võtsin ohates ette maailma kõige vastikuma töö - õmblemise. Lapsed ise said hiinaka söögipulki roosaks võõbata, õnneks oli mul paar heegeldatud lumehelvest juba iidamast-aadamast kapis seismas. Sobisid mänguks küll, kui te meile külla tulete, olge siis valmis selleks, et annad-elsad teid kohe lumekujuks võluvad. 


Mõni neist tegelastest on vist mulle ka sinisevaimustuse peale võlunud, igal juhul kipub ka muu käsitöö sinine tulema. Nagu näiteks see eelmisel kevadel alustatud aga alles hiljaaegu valmis saanud pitssall. Ei läinud aastatki ja juba valmis.



Keraamika on ka sinine. Kas siis sinise glasuuriga toonitud...




või hoopis sinisest savist meisterdatud.








Loodetavasti püsivad nüüd mõnda aega tubased tööd tegemata sest see tähendab, et meil on siin nii lõbus, et lihtsalt pole mahti tühjale-tähjale ennast kulutada.

14 kommentaari:

  1. Paar viimast päeva olid nii päikselised, et patt olnuks toas istuda :) Nii vahva ettevõtmine oli teil ja jõudes käsitöö juurde.... ohh, imeilusad tööd.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Need esimesed päikeselised päevad pärast pikemat halli perioodi tunduvad eriti väärtuslikud.

      Kustuta
  2. Vaat kui tore kui mõistus vahel jälle pähe tuleb :P Tolmurullid ja pesemata nõud, keda need huvitavad. Päike ja ilus talveilm on hoopis tähtsamad tõepoolest :) Ja kõik, mis sa oma kätega teed on lihtsalt võrratu. Olen paadunud fänn :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh, mis te nüüd (punastades vasakule ära :) )

      Kustuta
  3. Imeilusad ettevõtmised kõik.
    Talv võib olla soe, aga pime ja porine ei tohiks olla.
    Pitssall on ylivägev.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pitsitamine meeldib mulle väga...oleks vaid aega kududa

      Kustuta
  4. Oi, kui kaunis pitssall, ühtlane kude, ilusad nupud! Väga tubli! Keraamilised kausid on huvitavad. Kas sinise kausi savi on kuidagi toonitud või ongi sellise tooniga savi? Vahvaid ühistegemisi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ongi sinine savi, suure šamoti sisaldusega nagu pildiltki näha. Esimesel pildil on puhtalt sinine savi, läbipaistva glasuuriga üle tehtud ja teisel panin prooviks tavalise saviga pooleks.

      Kustuta
  5. Väga kaunis käsitöö.:) Sinine kauss on väga nunnu. Ja sellist pitsi ei oleks ma võimeline üldse tegema. Ma ei imesta, et aasta.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kindlasti suudaksid! Pitsikudumine on tegelikult päris lihtne töö, sellest tundest kui esialgu koleda pussakana tundunud kudumi raamilt maha võtad ja avastad, et inetust pardipojast on venitamise tagajärjel õhuline kaunitar saanud, võib sõltuvusse jääda.

      Kustuta
  6. Mina olen see, kes iiri talve armastab, lund kohe üldse mitte. Su käsitöid imetlen sellegipoolest :)

    VastaKustuta
  7. aga pitssallides olen ma väga pettunud, olen neid nüüd paari aasta jooksul kaks tükki ostnud, imeilusad on küll, aga soojuse pärast neist nüüd küll mingit tolku pole. Ostsin Venemaalt ühe vene rätiku, imeõhuke villa ja siidi segu, vaat see on ümber õlgade soe nagu tekk.

    VastaKustuta
  8. Lastega kelgumäes nii palju kui võimalik, sest värskest õhust kogub tervist ja lastel on kombeks ülikiiresti vanaks saada.

    VastaKustuta