neljapäev, 16. juuni 2016

Juuni algus! ...ei oota, hoopis keskpaik juba

Olen igal hommikul mõelnud, et peaks ikka oma aiast ka ühe postituse tegema. Kujutan juba ette kuidas ma järgmisel aastal blogist aia kohta midagi üle vaadata tahan ja imestan, et miks küll nii vähe postitusi?

Viimasel ajal olen aiatöödelt tuppa jõudnud kella üheteistkümne paiku õhtul ja iluaiaga tegelemiseni ma pole veel jõudnudki. Korrastasin aiamaad ja kasvuhoonet, riisusin muruhaket ja asjatasin veel saja pisiasja kallal.

Põnnid kügelesid kõrval ja "aitasid". Andsin neile ikka peoga erinevaid asju ka maitsta, mis parasjagu rohides pihku sattus - hapuoblikaid, maasikaid, tilli ja siis viimasena ka naljapärast maltsa. Sellist ilusat ja rasvast eestimaist spinatit (panin hiljem natuke salati hulka ka). Linda maitses ja ütles diplomaatiliselt: "Mmm. See maitseb väga.... kasulikult!"

 Täna ärkasin aga korraliku närvivaluga seljas ja nüüd ei saa mõnda aega midagi aias teha. Positiivselt mõeldes - vähemalt jõuan nüüd blogida. 

On pojengide aeg. Neli põõsast on aias vanu pojenge, mis kasvasid siin juba enne kui meie tulime, kaks varajast vanaaegset punast, üks heledam ja üks tumedam roosa. 































Ise olen juurde ostnud kolm pojengijuurikat Sulev Savisaarelt. 2012. aastal tellitud `Illini Warrior`ajab igal aastal küll mõned lehed maapinnale aga õisi ma näinud ei ole. Midagi talle igal juhul ei meeldi.

2013. aastal tellitud `West Elkton`läks välja eelmise aasta suure juulikuise põuaga. Samal aastal aeda jõudnud Paeonia lactiflora ‘Jan van Leeuwen’ näitas aga sel aastal esimesi õisi. Pildistama jõudsin alles õhtul kui õis juba pooleldi suletud.

Ka merikannid on täies õielilus. Pildi üleval paremal servas paistab Islandilt kaasa toodud seemnetest kasvatatud heleda õiega merikann. Ümber tema kasvavad seemikud on aga ilmselgelt midagi kaasa saanud ka lähedal kasvavalt merikannilt `Düsseldorfer stolz` sest nende õievärv on tumedam roosa kui emataimel. Merikannipilte võib mu blogis näha igal aastal, mõni taim lihtsalt on eriti südamelähedane.


Merikanne on aias veel aga kuna pilte hetkel pole ja väljas ladistab üle tüki aja korralikku vihma, siis nendest mõni teine kord.

Alpi astrid sobivad minu arvates kuiva ja kehva pinnasega aeda suurepäraselt. Ja nad on ilusad, eriti kui juba paras puhmas tekkimas.


Aster alpinus `Albus`

`Beauty Rose`

`Sabine` 

Api astri põhiliik sai küll talvel veidi kannatada aga pilt siiski temast ka. Kristiinest rändas koju ka potike alpi astriga `Dark Beauty`, kellest hetkel pilti veel pole.

Klõpsu olen ringkäigul teinud ka ühest suurest laiutajast, kes aga oma lakkamatu õitsemise eest kõik andeks saab - keramadar `Purpurglut`(Phuopsis stylosa­).

Orhideesid võiks veel olla. just põuda taluvaid ja eelistatult kodumaiseid. Kuna nende loodusest toomine ei tule minu puhul kõne allagi siis tuleb oodata kui mõni aiaäri neid pakkuma peaks. Rahmeldajalt saadud seemikust on nüüdseks kasvanud selline kaunitar. Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica).


Enne Lätti sõitu viisime Linda vanaema juurde. Õhtul jalutades leidsin külatee äärest rohust nii mõndagi huvitavat. Halli käppa kasvas tee ääres kümnete kaupa.

Orchis militaris 

 Aga suure käopõlle märkamiseks pidi veidi rohkem silma harjutama.

Listera ovata 

 "Emme mis Sa leidsid?"


Kivilas on aga vandaalid laamendamas käinud, mitmed mägisibulad on puruks taotud, õnneks tavalisemad nimetud aga ka ühe peenemat sorti sibuliku pidin kiiresti potti toibuma istutama. Algul kahtlustasin vareseid aga paar päeva hiljem nägin ise kuidas üks harakas kivilasse lendas ja uudishimuliku pilguga endale tegevust otsima hakkas. Laenasin Lindalt tuuleveskit, see kriuksub ka koleda häälega ringi käies ehk aitab uudishimulikke tõrjuda. Eriti kui meeles on aeg-ajalt ta asukohta vahetada.

20 kommentaari:

  1. See "maitseb kasulikult" on ju päris diplomaatilise kõneviisi pärl :) Aga sellest sinu Islandi merikanni pojust on kasvanud minu juures samasugune heleroosa nagu originaal. Aitäh.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Siis Sul vedas, minu merikannitited on enamasti kõik tumedamad.

      Kustuta
  2. Igavesti armas pilt on see "Emme, mis sa leidsid?":)
    Aga suvel ongi vähem kirjutamisaega ja rohkem aiatööd. Imestasin ennist siin maipuhkusele jäädes, et miks mu eelmise aasta maikuust nii vähe kirjutatud on. Aga kui mõtlema hakkasin, siis meenus, et kive vedasin, kahte kivilat tegin, äksõn oli kogu aeg, kellel see aega veel kirjutada oli.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. äksõn käib tõesti kogu aeg, kuigi aias ei ole ka suurt midagi jõudnud :)

      Kustuta
  3. Mul on ka sinu Islandi merikanni pojukesed ilusa pesa teinud :) Alpi astrid on ka ühed lihtsad ja lihtsalt ilusad. Pojengid on tänavu kevadel mu lõplikult ära tinistanud, ikka väga külluslikult õitsevad. See van jan on ikka väga ilus!

    mnjah, las keegi paneb käed peale ja hoiab natuke, siis saavad pesad laiali valguda ja selg priiks. Väikesed käed vist ei püsi, suurtest võiks täitsa abi olla.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Märta aitas hädast välja, kohe läks paremaks.

      Kustuta
  4. Meil pojengid alles vaikselt alustavad, mere ääres on ikka niipalju jahedam. Ja kella üheteistkümneni tööd lõhkuda ma ammu juba enam ei suuda, üleeile õhtul tegin üleväsinuna pakke, kaks prohmakat on juba välja tulnud, ootan hirmuga kolmandat.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nagu näha siis ei tule kella üheteistkümneni lõhkumine ka mulle kasuks.

      Kustuta
  5. Igavesti põnev tegelane see keramadar. Mul ka pojeng alles alustas. Teised, noorukesed, veel ei õitsegi.
    Mu vares on üsna ontlik, aga aeg-ajalt ajavad koerad kasse taga ja siis oksi ja tutte lendab...sügisel anti ilmselt surmahoop alpikannidele ja nüüd leidsin (niigi nirul kevadel)ukeimal roosil suurima oksa juurelt murdununa. No mis teha, ega elavate vastu ei saa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma leidsin oma roosil ka ühe oksa murtuna, kahtlustan samuti kasse.

      Kustuta
  6. Meie pojengid on täisõies. Keramadar on meil sellest ajast, kui kolmas oli Linda-vanune ja talle meeldis nii hirmsasti öelda ta vana nime- kurdistani krutšanell :) Ja kui miski oli imelik, siis oli see... hmmm vitamiinine :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vitamiinine on sama diplomaatiline väljend kui kasulik :) Selles vanuses nad ikka oskavad öelda igasugu vahvaid asju.

      Kustuta
  7. Maitseb kasulikult :D on lausa diplomaatia kõrgpilotaaž, minu Sinu merikann on ka kenasti roosa ja väga ilus :) aga närvivalu on vastik, sooja ja rahu sellele vaja anda

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On jah vastik aga nüüd juba õnneks parem

      Kustuta
  8. Pojengide aeg on ilus! Meil viisid varesed kanasöögitopsiku poegadele kuuse otsa.

    VastaKustuta
  9. See esimene roosa pojeng on nagu ime! Ja mis puha põnevad õitsejad siin reas - alpi astrid, keramadar, merikann . . . pole varem kuulnud, aga sobiks ka minu aeda.
    Käopõll oleks minul vist looduses kahe silma vahele jäänud - kaua on möödas ajast, mil lapsele ette sai loetud seda raamatukest, kus käopõlle pilt sees oli. :)

    Selg tahtis Sulle aga öelda, et ei tohi üle pingutada, puhata ja mängida on ka vaja vahel. Tee siis selgeks, et aedniku mängud ongi sellised kohati . . . selga murdvad. Head paranemist!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ilmselt jah. Laps käis mul juba mitu päeva nagu uni järel, et mängime lauamängu, mängime lauamängu! Mina aga muudkui, et pole aega, tööd vaja teha. Kuni karma mu kätte sai. Nüüd mängisime, mitu korda! :)

      Kustuta
  10. See heleroosa pojeng on tõesti väga väga ilus! Hoia neid, kes tänulikult õitsevad!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks need vanad õitsevad mõni aasta rikkalikumalt ja mõni aasta kehvemini aga ilusad on nad küll.

      Kustuta