neljapäev, 22. oktoober 2015

Sügisepostitus

Sügis liigub mühinal edasi aga ma pole jõudnud ei aeda ega blogima. Pikalt kimbutasid erinevad viirused, köha ei mõtlegi üle minna. Aga on nagu on, ei juhtu selle sügisese aiaga ka siis midagi kui keegi seal pidevalt ei sahmerda.

Ilmad on juba pikemat aega olnud sellised, et öösel on külmakraadid ja hommikune aed on kaetud paksu hallakorraga. Pooltõbisena pole raatsinud hommikul teetassi tagant külma kätte pildistama minna kuigi härmatisega kaetud aed on kaunis. Päeval aga särab jälle päike soojendades aia ja aedniku uuesti üles.

Loen teiste sügisejutte ja saan üha enam aru, et kuigi ma ei saa veendunult väita, et sügis mulle ei meeldi, ei kuulu ta minu lemmikaastaaegade hulka. Mulle ei meeldi see vaikne hääbumine aias, mulle ei meeldi sügisene rõske sügavale pugev külm, mis on kuidagi hoopis teistsugune kui talvel. Mulle ei meeldi sügistööd ja teadmine, et järgmine kevad tuleb alles pika-pika aja pärast.

Samas on sügises palju-palju asju, mis mulle meeldivad. Mulle meeldib sügisene korilus, mida ma kahjuks sel aastal eriti harrastada pole saanud. Ei ole jõudnud ei jõhvikale ega seenemetsa. Lehterkukeseened puha korjamata.

Veel meeldib mulle koos Linda ja Kaisaga jalgupidi mahalangenud lehtedes sahistada, oma aia õunu süüa ja tänava otsas kasvavate suurte hobukastanite alt kastanimune korjamas käia. Kastanimunas on midagi hämmastavalt ligitõmbavat, ma võin ju siin suure suuga rääkida, et me seal Linda pärast käime. Aga tegelikult oli mul igal sügisel kastanimuna taskus ka siis kui mul veel lapsi polnudki.

Mulle meeldivad sügiseste linnuparvede hõiked, mis tekitavad ühekorraga kurbust ja rõõmu. Ja loomulikult meeldivad mulle sügisesed värvid. Sel aastal tuleb värvirikkus hiljem kui eelmisel sügisel, vähemalt tundub nii vanu postitusi vaadates. Tuhkpuuhekk on juba värvunud - maja ees punaseks ja tagumises aiaservas millegipärast hoopis kollaseks. Aga tatari vaher alles hakkab õrna sügistooni omandama.


Kukeharjad  on ka sügisestes toonides. Sordinimed on mõlemal pildioleval taimel teadmata aga ilus sügisvärv on neil küll.


Üllatused meeldivad mulle ka. Näiteks karukell, kes otsustas nüüd teist korda õitsema hakata.

Pulsatilla vulgaris 'Pinwheel Dark Red Shades'

Samuti meeldib mulle jälgida, kes kauem külmale vastu suudab pidada. Mõne taime vastupidavus ja ilus sügisene väljanägemine on juba teada. Punasel krüsanteemil näiteks.

Chrysanthemum sp

Aga see, et siberi magun nii kaua külma ja härmatist trotsib, oli mulle uudiseks.

Papaver nudicaule "Summer Breeze Orange"

Aga üldiselt eelistaksin ma sügise saabudes kuhugi kamina või pliidi kõrvale istuda, villased sokid jalas ja teetass kõrval ja mõnda head raamatut lugeda. Unistada ju võib.

Ja kuigi ta ei ole mu lemmik aastaaeg, on sügist hädasti vaja. Kuidas muidu järgmisest kevadest ja uuest tärkamisest täit rõõmu tunda saaks.


11 kommentaari:

  1. Jah, selline see sügis on, pisut kahepalgeline aga sel aastal tegelikult pikk ja mõnus, Sulle vaesele põdejale muidugi ilmselt nii väga mitte ja peadki pliidi kõrval lugema kuni köha möödas on :) nende kastanimunade koha pealt on sul tuline õigus aga neid peab taskus olema 3, et saaks veeretada, pidi väge ja energiat andma :D muideks just selline krüsanteem on mul puudu :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma hakkangi seda krüsanteemi kevadel taltsutama, ta on mõne aastaga usinalt laiutama hakanud ja ronib teistele ebaviisakalt selga. Eks siis hõikan.

      Kustuta
  2. Kastanimunausku olen minagi juba aastaid, aga kolmest ei teadnud midagi. Selleaastane on ka alles leidmata.Huvitavad roosad astrid ja punased krüsanteemid väga toredad

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No näed, ma pean veel kaks leidma. Kuigi pool hobukastani viljasaagist on nagunii juba meie aias Linda liivakastis. Eelmisel suvel leidsin ühe noore hobukastani ukse kõrvalt lillepeenrast - esimene Linda külvatud puu. Ei raatsinud teist niisama välja ka rookida, saatsin Mamma juurde metsaserva istutamiseks.

      Kustuta
  3. Oi, kui ilusad punased krüsanteemid1 Kas nad talvituvad sul õues või viid talveks kasvuhoonesse? maurus

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Õues ikka. Ma üldjuhul ei viitsi kedagi potitada ega talveks kuhugi tassida. See peaks vana sort olema aga nime pole ma veel teada saanud. Rohevahetuse saak.

      Kustuta
  4. Need õuekrüsanteemid liiguvad vanast ajast juba käest-kätte ja nimetus käib enamasti värvi järgi. Vähe soojemas kliimaski on õuekrüsanteemide kogumine ja levitamine vähemalt viimase ajani rohkem entusiastide osa olnud. Mõni e-pood pakub ka müügiks, kusjuures vahel lihtsalt pannakse mingi nimi, sest ilma nimeta kah imelik müüa. Kui klassikalised sordid aias olemas, võib ju mõne uue ka riski peale soetada. Ja kindlasti sõpradele jagada, sest kust sa muidu tagasi saad, kui endal juhtub mõnel talvel otsa saama. Head kastanimuna jahti!

    VastaKustuta
  5. Kastanimunad peavad olema, sügis peab ilmtingimata ka olema.
    Kaisake on juba nii suureks kasvanud, millal küll ta seda jõudis :)
    Vist esimene krüsanteem, kes mind liigutas- Neljandiku punane. Ilus
    Parane kiiresti, haige on kehv olla.

    VastaKustuta
  6. Väga mõnusa meeleoluga pildid ja hetked. Mind võlus ka see krüsanteem oma värviga ja sügisastri värv on ka väga armas. No ja muidugi nii armas pulsatilla. Mõnusat sahistamist!

    VastaKustuta
  7. Krüsanteemid suudavad mind jätta täiesti külmaks, aga vot see roosa sügisaster meeldib mulle küll kohe väga!
    Sügisega on mul suhteliselt sarnased tundmused kui Sul. Üldiselt mulle ka see hääbumine ei istu. Aga omamoodi on selles võimalik näha ka uue ringi algust ning sügises on juba kevade ja uue elu märke. Korrastasin pojenge ja neil on juba nii kenad ja pontsakad pungad kevade ootel. Seega pole ainult hääbumine, on ka uue elu tärkamine!

    VastaKustuta
  8. Kõik mis sügisel õitseb, on väärtuslik. :)

    VastaKustuta