Hei-hei kõigile!
Jälle oleme suure tegutsemislustiga blogi sootuks unarusse jätnud. Püüame siis seda viga parandada.
Alustama peab vist sellest, et käisime ühel nädalavahetusel kogu perega päälinnas ennast tuulutamas ja Linda oli esimest korda pikemalt vanematest lahus lapsehoidjate kantseldada. Kõik algas sellest, et Linda vanematele saadeti postiga koju restorani Olde Hansa reklaamleht, kus lubati lisaks heale söögile ka väikest näitemängu etendada. Linda ema on juba ammu mõelnud, et ükskord tahaks selles hirmkallis aga toredas restoranis ära käia ja nüüd tunduski olevat hea võimalus soovitu teoks teha. Seda enam, et seekord oli tegemist kindla paketihinnaga ja näitemängu kõrvale serveeriti läbilõiget kogu restorani menüüst.
Linda on siiani ennast küll söögikohtades ja näitemängudel suhteliselt viisakalt üleval pidanud aga otsustasime siiski mitte riskida. Ühel varasemal Tallinna reisil oli Linda vanavanatädi tütar Anne (tegelikult üldse mitte nii vana kui kõigist nendest sugulusastme eesliidetest arvata võiks) ennast pahaaimamatult lapsehoidjaks pakkunud ja nüüd otsustasime tal sõnasabast kinni võtta. Vanematel oli väike ärevus sees, mida Linda sellest plaanist arvab kuna varasemalt oli lahke lapsehoidja Krista Lindaga kõige kauem tunnikese või poolteist veetnud ja Linda seejuures turvaliselt oma kodus saanud olla. Nüüd aga plaanisid vanemad lausa viieks tunniks plehku panna ja Linda täiesti uude kohta maha jätta.
Tuli välja aga, et kõik hirmud olid alusetud. Linda leppis toredate hoidjate Anne ja Mattiga päris hästi ainult lõunauinakust ei tahetud niivõrd vahvas uues mängukohas kuuldagi. Kui vanemad pärast linna peal veedetud päeva süüdlaslikult tagasi hiilisid, et Lindalt ärateenitud etteheited vastu võtta, ei tehtud nendest suurt väljagi. Tea kas laps saigi aru, et vahepeal vanemad ula peal käisid.
Aitäh headele lapsehoidjatele!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar